Avaloengus tutvustas endine riigiametnik Heli Kurss tõhusaid viise toimetulekuks jõududega, kes tahavad ühiskondi suukorvistada ja vaesestada. 

Esineja tutvustas lähemalt poliitkorrektsuse-tsensuurist vaba ühismeediaplatvormi, mida kasutab meeleldi ka ise, samuti panka, mis eristub lõviosast pankadest selle poolest, et kõigil ta varadel on päriskate ja mis „ei müü õhku”, ning mis kaitseb oma klientide pangasaladust nuhkimismaiaste eest. Ühtlasi tutvustas rahateenimisvõimalusi, mille abil tagada endale rahaline sõltumatus olukorras, kus inimesed tahetakse majanduslike ja rahanduslike hoobade abil muuta vaguraks, võimuritele ülikuulekaks.

Teises loengus tutvustas majaperenaine Moonika Sinivee (nii RTK liige kui ka Larka seltsi juhatuse liige) Eesti vabadussõjalaste seost templirüütlitega. Mõlema organisatsiooni sümboleid uurides oli Sinivee avastanud esmapilgul täiesti ootamatuidki ühisjooni. Ta rõhutas aga, et uurida on veel palju, sest seni tundub olevat see teema peaaegu täiesti uurimata.

Kolmandas loengus tutvustas Tartumaa haridustegelane Aldo Reisberg sündmusi ja suundumusi, mis olid viinud sõjalise erioperatsiooni käivitumiseni Ukrainas 2022. aasta veebruaris. 

Reisberg tugines lisaks tavapärastele teabeallikatele ka oma üle poole sajandi pikkustele sidemetele Ukraina ja ukrainlastega, tänu millele tal oli õnnestunud saada sellistki teavet, mida ametlikud teabekanalid ei kipu levitama. See asjaolu kutsus esile paari sellise sügiskoolilise ägeda rahulolematuse, kes oli harjunud tuginema peamiselt peavooluajakirjanduses avaldatavatele Ukraina-teemalistele arvamustele. Ülejäänud sügiskoolilised jäid rahulikuks, kuna olid säilitanud peavooluajakirjanduses avaldatu suhtes allikakriitilisuse ning oskavad teavet hankida muudestki allikatest peale peavooluajakirjanduse.

Sügiskool lõpetati aimefilmiga, mis tutvustas ülivoolavust ning selle tuntuima esindaja – aine nimega heelium-2 – tavatuid, suisa imetabaseid omadusi ja rakendusvõimalusi.

Osales kümme sügiskoolilist. 

Kindralmajor Andres Larka Muuseumis peeti (16. augustil) ka tänavune rahvuslaste suvekool (mis oli järjekorras samuti juba neljateistkümnes). RTK on korraldanud rahvuslaste koolitusi (vastavalt kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) alates oma asutamisest 2009. aastal. Klubisse kuuluvad Tallinnaga seotud eestimeelsed inimesed, kes peavad oluliseks taastada Eesti rahvusriiklus ja riiklik suveräänsus.

Tõnu Kalvet 

19. aprillil 2025 Tallinnas Lasnamäel Raadiku asumis toimunud turniiril kogus Murutalu 3,5 punkti neljast võimalikust. Teise koha saavutas RTK 2015. ja 2016. aasta kiirmalemeister Tõnu Kalvet 2,5 punktiga. Kolmandana lõpetanud Heiti Priimets jäi seekord punktita.

Mängiti kaks ringi turniirisüsteemis, mõtlemisajaga 11+11 minutit. Kohal oli peaaegu kogu RTK maleparemik; puudus ainult klubi esimene kiirmalemeister (2014. a.) Ilmar Heido, kes pidi samal ajal olema tööl. Kalju Mätik ja Feliks Saarevet puudusid sellepärast, et olid klubi eelmistest kiirmalemeistrivõistlustest möödunud aja jooksul jõudnud ära surra: Mätik 2019. aastal 87-aastaselt, Saarevet aga 2024. aastal 91-aastaselt.

RTK seekordsed kiirmalemeistrivõistlused peeti pärast üle seitsme aasta pikkust vaheaega. Eelmised ehk neljandad toimusid 21. detsembril 2017 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Nelja osavõtjaga, ringsüsteemis turniiri võitis Murutalu täiseduga: kolme punktiga kolmest võimalikust. Talle järgnesid: 2. Saarevet (2 p.), 3. Kalvet (1 p.) ja 4. Mätik (0 p.). 

2014. aasta kiirmale-MV-l oli Murutalu jaganud 2.–4. kohta, 2015. ja 2016. aastal olnud aga puhtalt teine. 

RTK asutati 2009. aasta juunis ning ühendab Tallinnaga seotud eesti rahvuslasi, kes pooldavad Eesti riikliku iseseisvuse ning Eesti rahvusriikluse taastamist.

Tõnu Kalvet 

Avaloengus rääkis RTK liige Martin Ojap vabamüürluse ajaloost ja olemusest ning kirjeldas oma mullust külaskäiku Inglismaa Ühendatud Suurlooži. Ühtlasi näitas Ojap kuulajatele oma tollase külastuse ajal tehtud fotosid ja tutvustas nendele jäädvustatu tähendust. Ta teatas juba oma loengu alguses, et kasutab teist lähenemisviisi kui sama teema käsitlejad enamasti, s.t. käsitleb vabamüürlust tasakaalukalt ja erapooletult.

Teises loengus rääkis ettevõtja Harry Raudvere tuuleenergiast ja tuuleparkidest. Loeng kandis pealkirja „Kas tuulepark on tõesti põrgusigitis?”. Raudvere tutvustas nii tuuleenergia kui tuuleparkide eripära, viimase puhul ka nii tolle tugevaid kui nõrku külgi.

Erilist tähelepanu pühendas esineja kahele teemale: 1) Eesti riigi eri mõõdupuudele suhtumises tuuleenergiavallas tegutsevatesse ettevõtetesse; 2) tuuleparkide kohta tehtud kriitikale. Mainitud kriitika puhul tõi ta esile nii selle paikapidava osa kui ka liialdused ja lausväljaamõeldised. 

Raudvere rääkis sellestki, miks ja kuidas levitatakse tuuleparkide kohta pooltõdesid ja lausvalet.

Kolmandas loengus rääkis RTK asutajaliige Tõnu Kalvet sellest, kuidas Ukraina võimud olid eemaldanud oma ägeda punamonumendi-vastase kampaania käigus Taga-Karpaatia suruselt teisest linnast Munkácsist/Mukatševost… ungari püha linnu kuju. 

Loengupidaja tutvustas nii sealse linnukuju eellugu kui ka järelmeid. Kui ta küsis oma loengu lõpetuseks kuulajatelt, kas nende meelest on üldse midagi, mis laseb ungari püha linnu kuju pidada punamonumendiks või vähemalt venestamisemonumendiks, siis vastasid kõik kuulajad sellele küsimusele eitavalt.

Talvekooli lõpetuseks vaadati ühiselt dokfilmi „Tuuleenergia pohmell”, mis käsitleb tuuleparkide tekitatavat infraheli ja selle mõju tuulepargi naabruses elavate inimeste tervisele. Filmi oli teinud mullu sügisel MTÜ Looduse ja Inimeste Eest. Pärast filmivaatamist vastas Raudvere asjaomastele küsimustele, mis talvekoolilistel seda filmi vaadates olid tekkinud.

Kokku osales kuusteist talvekoolilist. Kõige suurem oli nende hulgas RTK liikmete arv ja osakaal, suuruselt järgmine aga Isamaa liikmete arv ja osakaal.

RTK asutati 2009. aasta juunis ja on alates sama aasta suvest korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. 

Eelmine talvekool toimus 19. veebruaril 2023 samas kohas, kus seekordnegi. Tollased tuntumad esinejad olid Riina Solman (rääkis energiajulgeolekust) ja Märt Sults (rääkis sellest, miks Eesti-sugune väikeriik ei saa inimeste juhmust endale lubada).

Tõnu Kalvet

Avaloengus andis Eesti üks paremaid rahvastiku-asjatundjaid Lea Danilson-Järg ülevaate  rahvastikuprotsessidest nii Eestis kui ka laias maailmas, samuti nende põhjustest ja tõenäolisematest suundumustest. Lisaks tutvustas esineja Eesti perede olukorda, muuhulgas sedagi, kuidas olid sündimust suurendanud peretoetused ja kahandanud nende kärpimine. Loengupidaja hinnangul pole Eesti praeguse valitsuse pakutav lahendus – kontrollitud sisseränne – tõsiseltvõetav, kuna jätab lahendamata Eesti põlisrahva madala sündimusega kaasnevad mured, ühtlasi vähendab põlisrahva osakaalu Eesti rahvastikus. 

Teises loengus rääkis rahvastiku-uurija ning meditsiinidoktor Jaak Uibu kahest senisest eestluse elujõu kongressist ja kõigest olulisest, mis mõlemaga seondub. Uibu põhjendas, miks oli vaja korraldada selline kongress veel tänavugi, s.t. veerand sajandit pärast esimest kongressi. Ta juhtis tähelepanu peamistele eestluse elujõu nõrgestajatele ning pakkus välja omapoolseid lahendusi olukorra parandamiseks. Loengu käigus tutvustas esineja ka tänavuse kongressi ettekannete kogumiku sisu ja sünnilugu.

„Rail Baltic” – kahtlaseid asjaolusid on liiga palju

Kolmandas loengus juhtis rahvusvaheliste suhete magister, rahandusasjatundja Erkki Lokotar tähelepanu raudtee „Rail Baltic” juures esinevatele vasturääkivustele ning tugines seda tehes ka isiklikule kogemusele. Lokotari hinnangul leidub kõnealuse raudtee puhul kahtlustäratavaid külgi nii mitu, et on vägagi kahtlane, kas see üldse kunagi täies mahus valmib. Ta toonitas korduvalt, et pooldaks sellesarnast raudteeühendust muu Euroopaga küll, kuid üksnes Tallinna–Tapa–Tartu–Valga trassil, mitte aga praegusel, paljuski sohu ehitataval trassil.

„Rail Balticut” käsitles ka sügiskooli lõpuosas ühiselt vaadatud dokumentaalfilm „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse” (lavastaja: Marianne Kõrver), mis kujutab kunstnik Hanna Samosoni jalgsirännakut 2020. aasta sügisel piki väljavalitud raudteetrassi Iklast kuni Ülemisteni. Samale linateosele viitas oma loengus mitmelgi korral ka Lokotar, sidudes seda oma isiklike kogemustega samalt trassilt.

Kõik loengud tekitasid kuulajates elavat huvi ja arvukalt küsimusi. Suuresti just sel põhjusel kestis sügiskool kavandatust mõnevõrra kauem.

Sügiskooli toimumiskoht oli Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla tn. 59.) Korraldajarollis oli tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon, mis asutati 2009. aastal ja on tollest ajast peale korraldanud kõigi teadmishimuliste harimiseks rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. Kõigil neil koolitustel on käinud esinemas oma ala nimekaid asjatundjaid paljudelt elualadelt. 

Klubil on ajalehe „Rahvuslik Teataja” näol ka oma häälekandja, lisaks veel oma koduleht (www.rahvuslasteklubi.org/tallinn). Klubi tuntuim liige on riigikogulane Anti Poolamets (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), kes on juristina ühtlasi üks klubi asutamislepingu peamisi koostajaid.

Seekordsel koolitusel osales 16 sügiskoolilist.

Tõnu Kalvet

Autor on XIII Rahvuslaste Sügiskooli korraldustoimkonna esimees, Rahvuslaste Tallinna Klubi asutajaliige. 

Klubi asutati seltsinguna 11. juunil 2009 Tallinnas. Asutajaliikmeid oli viisteist: Tõnu Kalvet, Lembit Kass, Kuldar Poltimäe, Enn Ellandi, Kalju Mätik, Raiko Valge, Mati Kruusimäe, Jaan Hatto, Alar Mägi, Urmas Iisop, Arvi Paalandi, Reet Ohna, Jüri Jürisson, Anti Poolamets ja Feliks Saarevet. Klubi rajajaks saab pidada mesinik Jaan Hattot, kes ise elab hoopis Raplamaal (Velisel). Klubi asutamislepingu koostasid ühiselt Tõnu Kalvet ja Anti Poolamets.

„Loodud seltsingu eesmärgiks on mitmesuguste harivate ettevõtmiste abil laiendada nii oma liikmete kui ka ühiskonna vaimset silmaringi,” öeldakse asutamislepingus.

„Rahvuslaste Tallinna Klubi pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ning Eesti rahvusriikluse taastamist. Mõlema eesmärgi saavutamine on seda kergem, mida rohkem on haritud ja tegusaid inimesi. Selliste inimeste lisandumise nimel Rahvuslaste Tallinna Klubi tegutsebki, harides igakülgselt nii oma liikmeid kui ka teisi inimesi,” öeldakse klubi kodulehel rubriigis „Põhimõtted”.

Klubi on korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. Seal on esinenud oma ala väljapaistvaid asjatundjaid paljudest valdkondadest.

Lisaks on klubi korraldanud kas üksinda või kahasse veel pikette, kõnekoosolekuid, rahvaalgatusmarssi, konverentse ja muid sündmusi, samuti osalenud teiste korraldatud samalaadsetel ettevõtmistel.

Aastail 2008–2011 Nõmme raadios eetris olnud saatesarja „Rahvuslaste pooltund” saatejuhiks oli klubi asutajaliige Tõnu Kalvet. Seal said sõna paljud klubi liikmed ja teisedki isamaalised kodanikud, kel tollal oli raske või peaaegu võimatu pääseda oma seisukohti avaldama peavooluajakirjandusse. Kokku valmis 144 saadet.  

Klubil on oma häälekandja – ajaleht „Rahvuslik Teataja”, mis asutati 2011. aasta juulis ja ilmub kord kuus. 2011. aasta esimesel poolel andis klubi koostöös Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Koguga välja neli numbrit ajalehte „Rahvuslik Koguja”, mis on mainitud erakonna häälekandja. Pärast seda, kui klubi asutas „Rahvusliku Teataja”, ei suutnudki kõnealune erakond „Rahvuslikku Kogujat” enam edasi üllitada.

2011. aasta juulist kuni 2014. aasta lõpuni oli „Rahvusliku Teataja” peatoimetajaks elukutseline ajakirjanik Tõnu Kalvet. Alates 2015. aasta jaanuarist on „Rahvusliku Teataja” toimetajaks elukutseline mesinik Jaan Hatto.

Klubi liikmed on osalenud Eesti poliitikaelus mitmes rollis – poliitikutest kuni valimisvaatlejateni. Poliitikurollis liikmed on kandideerinud nii Euroopa Parlamenti, Riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Käesoleval hetkel on liikmetest tuntuim poliitik Anti Poolamets (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), kes on alates 2019. aastast Riigikogu liige. Klubi erakonnastunud liikmete hulgas leidub kõige rohkem Isamaa liikmeid, kuid ühe liikmega on esindatud ka näiteks reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. 

Klubi on korraldanud oma liikmetele ka kiirmalemeistrivõistlusi. Esimeseks meistriks tuli (2014. aastal) Ilmar Heido. Valitsev meister on Aavo Murutalu. Kahel korral on võitnud meistritiitli Tõnu Kalvet. Järgmised kiirmalemeistrivõistlused on klubil kavas korraldada kas tänavu suvel või sügisel.

Klubi käib koos korrapäraselt: kord kuus. Peaaegu alati on koosolekupäevaks olnud kuu teine kolmapäev.

Tõnu Kalvet 

Peamised küsimused, millele klubi ootab lehearuande-asjus vastust:

1) kui suur on „Rahvusliku Teataja“ praegune trükiarv?

2) kui suured on lehe sissetulekud ja väljaminekud?

3) kui suure osa lehe sissetulekutest moodustab eeltellimisest laekuv raha, kui suure osa aga käsimüügist laekuv raha?

4) kas lehel on ka välistoetajaid? Kui jah, siis kes, ja kui suurel määral toetab? Ja mida on soovinud vastutasuks?

5) kui suur osa iga numbri trükiarvust jääb toimetuse kätte alles?

6) kas lehe internetileht on juba taastatud? Kui mitte, siis miks? Kui on, siis mis aadressil?

7) kui mitu kaasautorit oli lehel 2023. aastal? Kui suur hulk neist olid Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed?

Vastus neile küsimustele aitab klubil otsustada, kuidas ja mida on vaja oma häälekandja arendamiseks teha. Tänavu 10. aprillil toimunud klubi koosoleku toimumishetkeks polnud vajaminev aruanne veel laekunud. Ei suuliselt ega kirjalikult. Samuti polnud Jaan Hatto teatanud, mis ajaks kavatseb selle esitada.

Seepärast palutaksegi igaühel, kes seda tagaotsimispalvet loeb ning juhtub Jaan Hattot veel elavate kirjas nägema, talle teatada, et kõnealuse aruande esitamist ei saa edasi lükata lõputult. Vastasel korral otsib klubi oma häälekandjale uue peatoimetaja. Sellise, kes suudab aruande esitada õigeaegselt ja käib klubi koosolekutel korrapäraselt. Vastava otsuse tegid klubi 10. aprilli koosoleku osavõtjad, sealjuures ühehäälselt.

Tõnu Kalvet,
Rahvuslaste Tallinna Klubi asutajaliige, 
„Rahvusliku Teataja“ esimene peatoimetaja (aastail 2011–2014)

2024. aasta jaanuari lehenumber on „Rahvuslikul Teatajal” juba saja kolmekümne kaheksas. 

2011. aasta juulis asutatud ajaleht „Rahvuslik Teataja” on ühiskondlik-poliitiline perioodikaväljaanne. Ilmub kord kuus. Avaldab sellistki teavet, mis peavooluajakirjanduses ei ilmu. 

Aastatel 2011–14 oli lehe peatoimetaja Tõnu Kalvet. 2015. aasta algusest peale toimetab lehte Jaan Hatto. Hatto ajajärgul ilmub leht pidevalt kaheteistkümnel A3-mõõdus leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 artiklit nii päevakajalistel kui ka majandusteemadel. 

„Rahvuslikku Teatajat” saab tellida toimetuselt e-aadressil stuvsta.stuvsta[ät]gmail.com . Kui see ei õnnestu, siis helistada numbril 51 903 374 või kirjutada postiaadressil 
Jaan Hatto
78201 Velise
Raplamaa

Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta ajalehe levijuhtidega. Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, e-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com ; Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137. Leht saadetakse tellijatele ümbrikus. Toimetajalt ja levitajalt saab ka vanemaid numbreid.

Tõnu Kalvet 

Võsu andis kokkuvõtliku ülevaate kõnealuse tüli tekkest ja asjaoludest, eraldi aga peatus 7. oktoobril 2023 Gaza sektoris puhkenud konfliktil, mille käivitas palestiinlaste relvarühmitus „Hamas” (tõlkes: „Vägivald”), ning mis kestab praegugi. 

Oktoobrikuise konflikti algupäevil Iisraelis viibinud Võsu kirjeldas kuulajaile-vaatajaile oma toonaseid elamusi, samuti näitas endatehtud pilte ja videolõike. Ühtlasi kummutas mitmeid propagandavalesid, mida lääneriikide peavooluajakirjanduses selle konflikti algusest peale on Iisraeli kohta levitatud. 

Võsu meenutas, et mõiste „palestiinlane” tähistab sealse piirkonna elanikku, mitte rahvust, ja et juudiriigi esimestel aastakümnetel olid ennast palestiinlaseks nimetanud ka juudid. Esineja lisas, et Palestiina hõlmab lisaks Iisraelile ka alasid naaberriikidest: Egiptusest, Süüriast ja Liibanonist, mistõttu ei ole end palestiinlasteks nimetavatel araablastel alust nõuda, et Palestiina-nimeline riik tuleb rajada justnimelt Iisraeli maa-alale. 

Parimaks Iisraeli-palestiina tüli lahenduseks pidas esineja Iisraeli riigi olemasoluga rahulolematute Palestiina araablaste ümberasumist mõnele araabiamaale, kas või Iisraeli naabrusse. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et pärast tänavu 7. oktoobril alanud relvakonflikti pole Iisraeli-vastase meelsusega araablaste kõrvutielamine juutidega enam mõeldav.

Samas kiitis loengupidaja neid araablasi, kes on eluga Iisraelis kohanenud hästi ega mõtlegi kasutada vägivalda. Ta lisas, et nende vastu polevat midagi juutidelgi. Enamgi veel, nad olevat juudiriigile koguni väga vajalikud, seda nii tööjõuna kui ka tarbijatena.

Sügiskoolilistel oli Võsule Iisraeli osas täpsustavaid küsimusi, ent osalejate üldine hoiak oli Iisraeli toetav. Sügiskooli korraldustoimkonna juht võttis selle kokku nõnda: me pole küll Iisraeli sõbrad ega lipitse Iisraeli ees, seda kaugeltki mitte, kuid meil kui Eesti patriootidel tuleb lähtuda ennekõike Eesti huvidest. Olukorra analüüs näitab aga selgelt, et Eestile on kasulik, kui selles tülis jääb peale Iisrael, mitte aga „Hamas”, ja juudiriik jääb oma praegusse asukohta, mitte aga pole sunnitud kolima näiteks Euroopasse. Seepärast ongi meist arukas pooldada Iisraeli võitu.

Sügiskooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi koondav kodanikuühendus, mis asutati 2009. aasta suvel ja on tollest ajast peale korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. Ta erakonnastunud liikmete seas on enim just Isamaa liikmeid. Tänavuses sügiskoolis viibis täies koosseisus kohal Isamaa Põhja-Tallinna osakonna juhatus. 

Klubil on ka oma häälekandja (kord kuus ilmuv ajaleht „Rahvuslik Teataja”), samuti oma kodulehekülg (www.rahvuslasteklubi.org/tallinn). Kahel korral (vastavalt tänavuses rahvuslaste talvekoolis ja suvekoolis) on RTK korraldataval koolitusel käinud esinemas Isamaa aseesimees Riina Solman. Talvekoolis rääkis Solman energiajulgeolekust, suvekoolis aga automaksust.

Tõnu Kalvet

Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi asutajaliige, Isamaa Põhja-Tallinna osakonna juhatuse liige.

Algselt internetiväljaandele „Eesti uudised” kirjutatud uudis. „Eesti uudiste” toimetusele saadetud 28. novembril 2023. Toimetus aga ei julgenud seda avaldada.

Esimeses loengus rääkisid arvutiasjatundjad Heiki Pettai ja Edmund Laugasson sellest, miks on kasulik arvutis kasutada vabavara. 

Kuulajad said neilt teada, et tarkvaratootja „Microsoft“ oli aastail 2013–2023 saanud Eesti riigilt vähemalt 150 miljonit eurot (riigiasutuste arvutitarkvara eest). Selle raha võinuks riik kulutada aga hoopis Eesti IT-spetsialistide koolitamisele ja väärilisele tasustamisele. Selle asemel aga kurdetakse IT-spetsialistide vähesuse üle ja tuuakse neid sisse välismaalt, samas kui Eesti oma IT-asjatundjad on sunnitud parema palga nimel minema välismaale.

Esinejad juhtisid tähelepanu sellelegi, et vabavara kasutamine on hulga turvalisem kui tasulise tarkvara kasutamine, kuna peaaegu kõik arvutiviirused on tehtud ju tasulise tarkvara kahjustamiseks.

Teises loengus tutvustas Eesti üks paremaid Iisraeli-asjatundjaid Peeter Võsu kauase Iisraeli–palestiina tüli tekkepõhjusi ning peatus ka tänavu 7. oktoobril Gaza sektoris puhkenud relvakonfliktil. 

Võsu rääkis isiklikke reisimuljeid, sealjuures ka oktoobrikriisi puhkemise aegsest Iisraelist. Ta näitas ka tollal tehtud fotosid ja videosalvestusi. Neist ühel on teda kujutatud hotelliakna juures, millele käib ette paarisentimeetrise paksusega terasest kate. 

Esineja meenutas kõigile, et sõna „palestiinlane“ tähistab sealse piirkonna elanikku, mitte aga rahvust, ja et esimestel aastakümnetel pärast juudiriigi loomist olid ennast palestiinlasteks nimetanud ka juudid.

Parimaks lahenduseks juudiriigi ja end palestiinlasteks nimetavate araablaste tülile on Võsu hinnangul see, kui Iisraeli olemasolu vajalikkust eitavad araablased kolivad mujale, kas või mõnele teisele araabiamaale. Põhjus: pärast 7. oktoobril juhtunut pole nende ja juutide kooselu enam mõeldav.

Samas kiitis esineja neid araablasi ja teisi mittejuute, kes Iisraelis elades on sealse eluga kohanenud väga hästi ega mõtlegi Iisraeli olemasolu põhjendatuses kahelda, veel vähem seda vägivallaga ohustada.

Sügiskooli lõpuosas vaadati ühiselt Soome menukat ajalooainelist mängufilmi „Sisu“, mis käsitleb ühe Soome üksikvõitleja võitlust Saksa väeüksustega Lapi sõja ajal.

Vt.: https://www.youtube.com/watch?v=2NnPzpuU5ao

Tänavuse sügiskooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi. Ta on korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole juba oma asutamisaastast (2009. a.) alates.

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet 

XII Rahvuslaste Sügiskooli kava:

12.00 Avasõna

12.05 Heiki Pettai ja Edmund Laugasson. „Milleks ja kuidas saada „Microsofti”-vastupanuvõitlejaks?”

13.30–14.30 Peeter Võsu. „Milline oleks Iisraeli ja palestiinlaste tüli parim lahendus?”

14.30–15.00 lõunavaheaeg

15.00–16.30 Film

16.30–17.00 Lõpuvestlus

Osavõtutasu on viis eurot.

Sügiskooli korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Asutati 2009. aasta juunis, on sama aasta suvest korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. Seal on käinud esinemas oma eriala asjatundjaid paljudest valdkondadest. Paljude erialade asjatundjaid leidub ka RTK liikmete seas. RTK asutajaliige Anti Poolamets on alates tänavu kevadest Riigikogu liige. Ta on ühtlasi üks RTK asutamislepingu peamistest koostajatest.

RTK-l on ka oma häälekandja – 2011. aasta suvel asutatud ajaleht „Rahvuslik Teataja”, mis ilmub kord kuus.

Sügiskooli ja RTK kohta jagab lähemat teavet sügiskooli korraldustoimkonna liige AIMER HALOP (tel.: 51 78 359).

Tõnu Kalvet