Kavas on kolm loengut ja üks film.

XIV Rahvuslaste Sügiskooli kava:

11.30 Avasõna

11.35 Moonika Sinivee. „Vabadussõjalaste sümboolikast”

12.35 Vaheaeg

12.45 Aldo Reisberg. „Mis sillutas teed 2022. aastal Ukrainas käivitunud sõjalisele erioperatsioonile?”

13.45 Vaheaeg

14.10 Heli Kurss. „Tõhus viis, mille abil saame vastu meid suukorvistada ja vaesestada tahtjatele”

14.45 Vaheaeg

15.00 Film ja arutelu

16.30 Lõpetamine

Osalustasu on kaksteist eurot.

Suvekooli korraldavad ühiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja Kindralmajor Andres Larka Selts. 

Vt.:
https://www.visitharku.com/kirjed/kindralmajor-andres-larka-selts.html

Eelisseisundis on need osavõtjad, kes eelregistreeruvad ja kannavad osavõtutasu üle MTÜ Kindralmajor Andres Larka Selts arveldusarvele nr. EE852200221090914875. Selgitus: XIV Rahvuslaste Sügiskool. Soovi korral tohib seltsile annetada ka rohkem.

Kindralmajor Andres Larka muuseum asub Lääne-Harjumaal Harku vallas Vahi külas. Tallinna kesklinnast „Viru” peatusest saab sinna nt. maakonnaliini bussiga nr. 118 kl. 10.22. Maha tuleb tulla Väänatammi peatuses, tagasi tulla umbes 200 meetrit ja siis pöörata vasakule alla, seejärel mööda Otsatalu teed Petsaku kinnistuni, edasi minna otse mööda jõeäärt Sõrve looduskaitseala sildist mööda u. 400 meetrit ja seejärel pöörata paremale 200 meetrit, ja ongi Faasaniaia kinnistu. 

Vt. ka:
https://www.google.com/maps/place/59%C2%B023'28.8%22N+24%C2%B026'14.9%22E/@59.391329,24.4348971,17z/data=!3m1!4b1!4m4!3m3!8m2!3d59.391329!4d24.437472?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDgwMy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

I Rahvuslaste Sügiskool korraldati 4. detsembril 2010 Tallinnas. 

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning andnud alates 2011. aastast välja ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Heiti Priimets (e-post: e-kiri; tel.: 55 96 40 11) ja Moonika Sinivee (e-post: e-kiri; tel.: 555 89 3 88).

Tõnu Kalvet

Avaloengus rääkis mainitud seltsi juhataja Moonika Sinivee kõnealuse jahimaja ajaloost, eriti  hoone seosest Andres Larkaga, vabadussõjalaste liikumisega ning Eesti 1934. aasta riigipöördega. Eraldi tõi esineja välja faasanikasvatusega seotud osa selle maja ja krundi ajaloos (faasaneid kasvatati seal XIX sajandi lõpust kuni 1920-ndate/1930-ndate vahetuseni).

Teises loengus (pealkirjaga „Arutlus teaduslikust maailmavaatest uute andmete põhjal”) rääkis filosoof ja teoloog Leho Lamus teadusliku maailmavaate muutumisest läbi aegade, samuti nüüdisajal. Tema andmetel iseloomustab teadlaskonda juba mõnda aega püüdlus ühendada eri teadusharusid, saamaks sel viisil varasemast terviklikumat pilti tegelikkusest.

Loengu käigus tutvustas Lamus ka oma viimatist raamatut, 2024. aastal sarjas „Mõttekunsti sõnavara” ilmunud teost pealkirjaga „Teadmisõpetuse oskussõnastik”.

Kolmanda loengu pidas Eesti Leiutajate Liidu juhatuse liige Aavo Murutalu. Pealkiri: „Kas kitsas silmaring tagab eduka Eesti?”. Seal kirjeldati Eesti ühiskonna praegusi olulisemaid raskusi ja pakuti ühtlasi välja lahendused raskustest jagusaamiseks.

Suvekooli lõpetuseks vaadati ühiselt aimefilmi „Meil pole seda millegagi maha võtta”, mis käsitles 1. juulil 2025 Tšiili observatooriumis avastatud Päikesesüsteemi-välist taevakeha nimega „Atlas 3I”. Film tutvustas selle taevakeha omadusi, millest paljud meenutavad pigem kosmoselaeva või kosmosesondi kui komeedi või asteroidi omi. Kiirusega 58–60 km/sek liikuv „Atlas 3I” peaks täheteadlaste arvutuste kohaselt saabuma Maa lähistele 2025. aasta sügisel. Filmis öeldakse, et kui viimaks peaks selguma, et tegu on Maa suhtes vaenulike jõudude kosmoselaevaga, siis inimkonnal puudub selle vastu vähimgi kaitse.

Osales üksteist suvekoolilist. Suvekooli korraldasid ühiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK; asutatud 2009. a.) ja Kindralmajor Andres Larka Selts (asutatud 2024.a.).

RTK on korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole alates 2009. aasta augustist. Seal on esinenud oma ala väljapaistvaid asjatundjaid paljudest eluvaldkondadest.

Tõnu Kalvet 

Kavas on kolm loengut ja üks film.

XIV Rahvuslaste Suvekooli kava:

11.30 Avasõna

11.35 Moonika Sinivee. „Selle hoone seos kindralmajor Andres Larkaga ja 1934. aasta pöördeliste sündmustega Eestis”

12.35 Vaheaeg

12.45 Leho Lamus. „Arutlus teaduslikust maailmavaatest uute andmete põhjal”

13.45 Vaheaeg

14.10 Aavo Murutalu. „Kas kitsas silmaring tagab eduka Eesti?”

14.45 Vaheaeg

15.00 Film ja arutelu

16.30 Lõpetamine

Osalustasu on kaksteist eurot.

Suvekooli korraldavad ühiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja Kindralmajor Andres Larka Selts. 

Vt.:
https://www.visitharku.com/kirjed/kindralmajor-andres-larka-selts.html 

Eelisseisundis on need osavõtjad, kes eelregistreeruvad ja kannavad osavõtutasu üle MTÜ Kindralmajor Andres Larka Selts arveldusarvele nr. EE852200221090914875. Selgitus: XIV Rahvuslaste suvekool. Soovi korral tohib seltsile annetada ka rohkem.

Kindralmajor Andres Larka muuseum asub Lääne-Harjumaal Harku vallas Vahi külas. Tallinna kesklinnast „Viru” peatusest saab sinna nt. maakonnaliini bussiga nr. 118 kl. 10.21. Maha tuleb tulla „Väänatammi” peatuses, tagasi tulla umbes 200 meetrit ja siis pöörata vasakule alla, seejärel mööda Otsatalu teed Petsaku kinnistuni, edasi minna otse mööda jõeäärt Sõrve looduskaitseala sildist mööda u. 400 meetrit ja seejärel pöörata paremale 200 meetrit, ja ongi Faasaniaia kinnistu. 

Vt. ka: https://www.google.com/maps/place/59%C2%B023'28.8%22N+24%C2%B026'14.9%22E/@59.391329,24.4348971,17z/data=!3m1!4b1!4m4!3m3!8m2!3d59.391329!4d24.437472?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDgwMy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D 

I Rahvuslaste Suvekool korraldati 1.–2. augustini 2009 Raplamaal Vana-Vigalas Pärna turismitalus. Seal toimusid suvekoolid kuni 2014. aastani. Pärast seda on korralduspaigaks olnud Vormsi saar, paar Harjumaa väikeasulat ning Tallinn.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning andnud alates 2011. aastast välja ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Heiti Priimets (e-post: e-kiri) ja Moonika Sinivee (e-post: e-kiri; tel.: 555 89 3 88).

Tõnu Kalvet

Kavas on kolm loengut ja üks film.

Avaloengus räägib Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) liige Martin Ojap vabamüürluse olemusest ning oma külastusest Inglismaa Ühendatud Suurlooži.

Teises loengus räägib ettevõtja Harry Raudvere sellest, kas tuulepark ikka tõesti on põrgusigitis.

Kolmandas loengus räägib RTK asutajaliige Tõnu Kalvet sellest, kuidas Ukraina võimud võrdsustasid Taga-Karpaatias ungari püha linnu kuju punamonumendiga. 

Loengute järel on kavas ühine filmivaatamine.

Talvekooli algus on täpselt keskpäeval, lõpetamine on kavandatud kella viieks pärastlõunal.

Osalustasu on kümme eurot.

Talvekooli viib läbi Rahvuslaste Tallinna Klubi. 2009. aasta juunis asutatud RTK koondab Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ja on korraldanud koolitusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) samuti alates 2009. aasta suvest. Klubi häälekandjaks on alates 2011. aastast ilmuv ajaleht „Rahvuslik Teataja”.

Tõnu Kalvet

Esinejateks on väljapaistvad rahvastiku-asjatundjad Jaak Uibu ja Lea Danilson-Järg ning rahandusasjatundja (ühtlasi rahvusvaheliste suhete magister) Erkki Lokotar.

Sügiskooli kava:

12.00 Avamine

12.05–13.00 Lea Danilson-Järg. „Sündimus Eestis ja mujal maailmas. Lastega perede toimetulekust"

13.00–13.10 vaheaeg

13.10–14.00 Jaak Uibu. „Eesti elujõu kongress 1999. ja 2024. aastal”

14.00–14.25 vaheaeg

14.25–14.45 Erkki Lokotar. „Mis on „Rail Balticu” juures kahtlast?”

14.50–15.55 film

15.59 lõpetamine

Osalustasu on viis eurot.

Sügiskooli korraldab tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). 2009. aasta juunis  asutatud RTK ühendab Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ning tegeleb nii oma liikmete kui ka  kõigi teiste harimisega. Klubi on korraldanud rahvuslaste koolitusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) oma asutamisaasta suvest alates. Neil on käinud esinemas oma ala silmapaistvaid asjatundjaid arvukatelt elualadelt. 

I Rahvuslaste Sügiskool toimus 4. detsembril 2010 Tallinnas, hotellis „Tallink Ekspress”.

Klubil on nii oma koduleht (www.rahvuslasteklubi.org/tallinn) kui ka oma häälekandja – ajaleht „Rahvuslik Teataja”. Klubisse kuulub paljude erialade esindajaid. Poliitikavallas on neist praeguse seisuga tuntuim Anti Poolamets (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) – riigikogulane, kes on ühtlasi klubi asutajaliige ning üks kahest klubi asutamislepingu autorist.

Täpsemat teavet sügiskooli ja ka RTK kohta jagavad soovijaile sügiskooli korraldustoimkonna liikmed Aimer Halop (tel.: 51 78 359) ja Heiti Priimets (e-post: freiwald[ät]hot[punkt]ee).

Tõnu Kalvet  

Avaloengu pidas nimekas ajakirjanik Andres Raid. Loeng kandis pealkirja „Mõned mõtted seoses Juhan Smuuli ja okupatsiooni kui sellisega. Tõe suhtelisus Ukraina sündmuste laines”.

„Kohalikul seltskonnal siin (ma mõtlen, eesti rahval) on väga raske eristada mingisuguseid muid toone peale must-valgete,” tõdes Raid juba loengu teisel minutil niihästi kriitiliselt kui ka – eesti rahva liikmena – enesekriitiliselt. „Ühesõnaga, valetamine ja tõe eiramine käib tegelikult igal sammul, ja valetatakse meile ju kogu aeg,” nentis Raid mõni aeg hiljem.

„Tegelikult me oleme nende valedega iga päev juba niivõrd harjunud, et valet on hakatud pidama õigeks, tõeks, ja vastupidi. Ja suuresti sõltub see kõik taustsüsteemidest. Kui taustsüsteem on ebanormaalne, siis ebanormaalne asi selle taustal paistab välja täiesti normaalne. Ta sulandub selle taustaga kokku. Ja kui kõik valetavad ümberringi, siis kui mina hakkan järsku tõtt rääkima, see tundub ebanormaalne olevat,” kirjeldas Raid tõe ja vale vahekorda nüüdisühiskonnas, sealhulgas ka nüüdis-Eestis.

„Kui jumala loominguna inimene on asetatud kõige kõrgemale altarile kõikvõimalikest, ta on jumala loomingu tipp /-/, siis tihtipeale väga paljudele inimestele käib see kõrgelolemine, see väärikas koht füüsiliselt vastu, moraalist rääkimata. Ja esimese asjana tullakse sealt alla, kuskile sinna kõntsa sisse, mugandutakse, imetakse ennast mingisuguse juurika või mingisuguse muu olluse külge, kus on parasiidina võimalik millestki toituda, ja selle asemel, et areneda, võtta see koht sisse, mis sulle tegelikult loodud on, ei taha sellest kuulda ega näha, sest see ajab pea ringi käima. See võib-olla tekitab äkki isegi mingisuguseid mõtteid, ja üldse on seal kole olla,” kirjeldas Raid nüüdisinimese(gi) ellusuhtumist, sealhulgas ka paljude nüüdiseestlaste oma.

Teise loengu pidas riigikogulane Riina Solman (Isamaa). Tema loeng oli pealkirjastatud nii: „Automaks – kas sama vägev rahva ühendaja ja käivitaja kui oli fosforiidisõda?” 

Solman loetles automaksu arvukaid puudusi. Endise rahvastikuministrina, kellele Eesti rahvastikuseis praegugi muret teeb, alustaski ta oma loengut hoopis rahvastiku-vaatenurgast: „Automaks mõjutab kaudselt ka sündimust, sest lapsed sünnivad sinna, kus on ruumi, kus on võimalik kodu rajada, kus on lastele tuba.”

„Ja millega siis need automaksu kehtestajad, mida nad meile peale suruvad, kõige enam eksivad?” küsis Solman, ning vastas kohe lähemalt: „Euroopa riigid on oma rahvaarvu poolest ja ka paiknemise poolest erineva rahvastikutihedusega. Kui suure rahvastikutihedusega riikides, kus ühiskondlik transport on ka korralikult välja ehitatud ja arendatud, võib olla see automaks mõistlik, saadakse ühistranspordiga hakkama, siis madala rahvastikutihedusega riikides mitte. Ja Eesti on madala rahvastikutihedusega riik. Me oleme hajaasustusega riik.” 

Solmani sõnul saavad just seetõttu automaksust kõige enam pihta maapiirkondade elanikud, eriti sealsed lastega pered. „Maapiirkondadele on tõepoolest auto asendamatu, ja ühistranspordivõrk neile ei taga eluks vajalikke liikumisvõimalusi. Ja peredel on ju – maapiirkondades eriti – auto ainus vahend tööl või poes käimiseks ja lapse kooli või trenni viimiseks,” tõdes Solman, kel endalgi asjaomane kogemus olemas.

„Automaks ei ole tarbimismaks, vaid see on varamaks,” ütles Solman automaksu kehtestajate põhjendusi kummutades, juhtides ühtlasi tähelepanu automaksu ohtlikkusele ka õiguslikust seisukohast. „Automaks on ka omandimaks, ja see on minu hinnangul ohtlik pretsedent nii õiguskindluse kui ka edasise maksupoliitika perspektiivide osas, sest juba soetatud vara maksustamine on ebaõiglane.” 

Solman toonitas eraldi, et automaksu-mõte on vastumeelt suurele enamusele Eesti elanikest, sealhulgas ka Eesti erakondade valijatest, seega puudutab väga paljusid. Samas polnud ta kindel, kas Eesti inimesed julgevad automaksu vastu tulla protestima sama aktiivselt kui tuldi fosforiidisõja ajal fosforiidikaevanduste-kava vastu. 

„Eks see seos fosforiidisõjaga ongi järgmine, et kui tookord inimesed tulid tänavatele, siis me oleme kuidagi hästi palju rohkem tsiviliseeritumad ja kuidagi leplikumad, ja ma isegi ei oska sellele seletust anda, miks me nii leplikud oleme. Kui Eesti sai vabaks ja Eesti iseseisvus taastati, enne seda inimesed tulid [tänavatele] ja oli demokraatialaine ja läksid rumalustele vastu seisma, siis täna millegipärast lepitakse.

Kui me räägime, et abieluvõrdsuski ei saanud nii palju toetusallkirju, siis see automaks kuidagi kuluaarides levib, justkui selline kodanikuühiskonna vaikne algatus. Mingisugust suuremat kisa tänaval näha ei ole, mingisugust vastuseisu või vastupanu sellele ei osutata. See seos on, et: mis on ühiskonnaga vahepeal juhtunud?

Kas me olemegi mugandunud ja tahamegi, et meid valitsetaks ülalt alla reformierakonna poolt nii, et nemad tehnokraatlikult juhivad riiki; kes on vastu, see saab vastu nina, pannakse vaikima, häbistatakse, marginaliseeritakse?” jättis Solman mitu olulist küsimust kuulajate meeltesse kumisema.

Kolmanda loengu pidas tuntud elektriinsener Andres Saukas. Tema loengu pealkiri oli „Mida kujutab endast riigipiir? Kas see on nüüdisajal üldse olemas?”.

Saukas loetles riigipiiride liike ning kirjeldas nende iseloomu, teket ja toimimist minevikust tänapäevani. Loengu edenedes jõudis esineja välja tõdemuseni, et nüüdisajal on riigipiirid suuresti näilised, enamgi veel, riikide valitsustest hulga mõjukamad on piiriüleselt tegutsevad suurettevõtted.

„Maailma juhivad kütusefirmad, riikide valitsustel pole seal midagi öelda,” sedastas Saukas juba oma loengu sissejuhatuses. Loengu lõpuosas loetles ja kirjeldas ta lühidalt maailma seitset suuremat naftafirmat, juhtides tähelepanu asjaolule, et enamus naftafirmasid on rahvusvahelised. „Kuna nad on rahvusvahelised firmad, siis neil puuduvad piirid ja nad võivad avamerel tankerilt tankerile kütust ümber pumbata,” vihjas Saukas põhjusele, miks näiteks Venemaa kütusefirmadele kehtestatud majandussanktsioonid jäävad jõuetuks. 

Ta meenutas sedagi, et näiteks „Gazpromis” on Venemaa osalus ainult 40 protsenti, ülejäänud suuremateks osanikeks on seal näiteks „British Petroleum” (19,7 protsenti) ja Katari riiklik kütusefirma (18 protsenti), lisaks veel väiksemad välisosanikud. 

Kütusefirmade suurt mõju põhjendas Saukas nende toodangu üliolulisusega: „Nafta on maailma peamine energiaallikas. Inimkond tarbib iga päev umbes 100 miljonit barrelit „musta kulda”.” Saukas meenutas ka seda, et tuumakütust toodab me maailmas üldse ainult neli firmat.

Mõttetöö ärgitamiseks jättis Saukas oma loengu lõppu ühku rippuma küsimuse „millise riigi oma on „Eesti Energia” AS?”.

(Ootamatult halvenenud tervise tõttu ei saanud Saukas ise suvekooli kohale ilmuda, kuid lasi korraldajatel oma loengu ette mängida videosalvestusena, mille oli ettenägelikult varem valmis teinud. Loengu menu ei kahandanud see põrmugi.)

Suvekooli lõpetuseks vaadati ühiselt filmi „Õigus elule”, milles vaadeldakse rasedusekatkestamist mitme nurga alt ning jõutakse viimaks järeldusele, et tegu on üheaegselt ebainimliku, loomuvastase ja ka õigusvastase teoga. Filmi oli vändanud veel samal, 2023. aastal Sihtasutus Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks (lüh. SAPTK). 

Kokku osales kolmteist suvekoolilist. Koolituse korraldas tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi esindav RTK on asutatud 2009. aastal ning on oma asutamisaastast peale korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole. Seal on esinenud arvukalt oma ala asjatundjaid paljudelt elualadelt.

Tõnu Kalvet 

Laupäeval, 19. augustil 2023 toimub järjekorras juba kolmeteistkümnes rahvuslaste suvekool.

Tänavune suvekool peetakse Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tänav 59), algus on kl. 12.00.

Kavas on kolm loengut ja üks film. 

XIII Rahvuslaste Suvekooli kava:

12.00 Avasõna

12.05 Andres Raid. „Mõned mõtted seoses Juhan Smuuli ja okupatsiooni kui sellisega. Tõe suhtelisus Ukraina sündmuste laines”

14.00 Vaheaeg

14.30 Riina Solman. „Automaks – kas sama vägev rahva ühendaja ja käivitaja kui oli fosforiidisõda?”

16.00 Vaheaeg

16.15 Andres Saukas. „Mida kujutab endast riigipiir? Kas see on nüüdisajal üldse olemas?”

17.00 Film

18.00 Lõpetamine

Osalustasu on viis eurot.

Korraldajaks on Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga. Kesklinna suunast tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongiga tulles minna maha Lilleküla peatuses.

I Rahvuslaste Suvekool korraldati 1.–2. augustini 2009 Raplamaal Vana-Vigalas Pärna turismitalus. Seal toimusid suvekoolid kuni 2014. aastani. Pärast seda on korralduspaigaks olnud Vormsi saar, paar Harjumaa väikeasulat ning Tallinn.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning üllitanud alates 2011. aastast ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Tõnu Kalvet (e-post: t_kalvet[ät]hotmail.com) ja Aimer Halop (tel.: 51 78 359).

Tõnu Kalvet

XII Rahvuslaste Kevadkooli kava:

12.00    Avasõna
12.05    Veiko Huuse. „Mida kujutab endast nüüdisajal küberpandeemia?”
14.00    vaheaeg
14.30    Ants Tomson. „Milline oli vabadusvõitleja Kalju Mätik inimese ja sõbrana?”
16.00    vaheaeg
16.15    Andres Raid. „Mõned mõtted seoses Juhan Smuuli ja okupatsiooni kui sellisega. Tõe suhtelisus Ukraina sündmuste laines”
17.00    Film
18.00    Lõpetamine

Osalustasu on viis eurot.

Korraldajaks on tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga. Kesklinna suunast tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongiga tulles minna maha Lilleküla peatuses.

I Rahvuslaste Kevadkool korraldati 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis ja sai võimalikuks tänu kooli toonase juhi, Märts Sultsi, abivalmile suhtumisele. Sults soostus andma kevadkooli läbiviimiseks ruumi kunstigümnaasiumis pärast seda, kui kõigest mõni päev enne kokkulepitud aega oli algse toimumiskoha omanik taganenud kokkuleppest.

Eestis 2020. aasta märtsis puhkenud koroonaviiruse-hüsteeria tagajärjel tekkinud ebasoodsa olukorra tõttu jäi rahvuslaste kevadkool ära nii 2020. kui ka 2021. aastal. Kevakooli-tava taastati 2022. aastal.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning üllitanud alates 2011. aastast ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Tõnu Kalvet (e-post: t_kalvet[ät]hotmail.com) ja Aimer Halop (tel.: 51 78 359).

Tõnu Kalvet

Kavas oli kolm loengut ja üks film.

Esimeses loengus õpetas elektriinsener Andres Saukas, kust ja kuidas saada elujõudu, ning tutvustas põhjusi, miks elujõud üldse nõrgeneb. Loetles ka üldkehtivaid universumiseadusi ja tutvustas nende toimeviise, samuti seda, mis juhtub siis, kui püüda igapäevaelus neid seadusi eirata.

Saukas andis nõu, kuidas taastada elujõud nii rahvusel kui üksikisikul. Loengu lõpetuseks näitas ette mitu lihtsat, kuid samas väga tõhusat kehalist harjutust, mille abil end käima saada ja põdurust vältida.

Teises loengus tutvustas teadjamees Kalju Paldis põhjusi, miks hingedemaailm püüab meie maailmaga suhelda, ja andis nõu, mida teha siis, kui osa hingede tegevus asub inimeste igapäevaelu juba häirima. Paldis peatus sellelgi, millised kohad on elamiseks ja muuks tegevuseks soodsad, millised aga kahjulikud.

Kolmandas loengus käsitles Andres Saukas eesti keele ja meele nõrgenemise põhjusi ning õpetas, kuidas mõlemat kaitsta. Ta näitas oma mõlemas loengus, et asjade kordapanekuks tuleb leida tasakaal alateadvuse, teadvuse ja üliteadvuse vahel.

Film „Tavalised zombid. Kuidas toimib vale” („Obõknovennõje zombi. Kak rabotajet lož”) tutvustas lollitamisviise, mille abil muidu täiesti korralikud inimesed pannakse uskuma valet.

2014. aastal valminud dokumentaalfilmis (lavastaja: Vladimir Rõbass) näidati Ukraina uurivate ajakirjanike tehtud katseid, kus oskuslike, samas ülilihtsate võtete abil muudeti inimeste hoiakuid – pandi nad (vähemalt mõneks ajaks) uskuma ja eelistama asju, mida nad rahulikus olekus eales ei uskunuks ega eelistanuks. Kui katsealustele pärast katse lõppu näidati videosalvestist nende hoiaku muutumisest valetpooldavaks, olid kõik nähtust väga hämmeldunud, kuid tunnistasid samas, et olid sisemuses teadnud kogu aeg, mis on tõene. Valega olid kaasa läinud aga peamiselt soovist mitte sattuda vastuollu ümberkaudsetega – nendega, kes (vastavalt katse juhtide korraldusele) olid püüdnud musta rääkida valgeks.

Katse läbiviinud uurijad tuvastasid vaieldamatult: inimene teab sisimas alati, mis on õige. Teab seda ka siis, kui näitab teistele, et usub valet ning mängib vale pealesurujate reeglite järgi.

Koolitusel osales 18 sügiskoolilist.

Sügiskooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). 2009. aastal asutatud RTK koondab Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ning on korraldanud vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole alates 2009. aasta suvest.

Esimene sügiskool korraldati 4. detsembril 2010 Tallinna hotellis „Tallink Express”.

Tõnu Kalvet