Rahvuslaste Tallinna Klubi, Tallinnaga seotud eestimeelsete inimeste ühendus, Rahvuslaste Tallinna Klubi pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ning Eesti rahvusriikluse taastamist. Iseseisvus, Rahvuslus, Eestlus, Tallinn, Tartu, Pärnu, Tallinas Nacionālais klubs http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/ 2026-03-10T20:28:24+02:00 Joomla! - Open Source Content Management 2026-01-31T23:43:12+02:00 2026-01-31T23:43:12+02:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/431-kainet-elulahedast-motlemist-soodustab-eriti-hasti-just-male-toeta-selle-levitajat-eesti-ainsat-malelehte Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>Maleoskus vabastab inimese vaimusilma seda häirivast soovmõtlemise-kaest. Elulähedast, läbinägelikku inimest lollitada on asjatu vaev. Ta näeb läbi kõigi mõjutuskampaaniate tegeliku tagamõtte – nii kaubanduslike kui ka poliitiliste kampaaniate tagamõtte. </p> <p>Eesti ainus maleajaleht „Eesti Maleelu” on seda oskust levitanud juba 2014. aasta jaanuarist, s.t. oma sünnist peale. („Eesti Maleelu” eelkäijaks saab pidada Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” malekülge, mis ilmus 2013. aastast kuni 2015. aasta alguseni.) Alates koroonaviiruse-kampaania puhkemisest on see ülesanne osutunud aga üha raskemaks, kuna Eesti ühiskonna „kutsutud ja seatud” pole just vaimustuses sellest, et nende käivitatavate mõjutuskampaaniate mõju ähvardab „mingi malelehe tõttu” kujuneda loodetust pisemaks. </p> <p>2025. aastaks oligi olukord muutunud selliseks, et „kutsutud ja seatud” pidasid puhtalt maleväljaandena (!) tegutsevat „Eesti Maleelu” vaat et juba mingiks poliitikaväljaandeks või (pool)põrandaaluseks revolutsiooniliseks väljaandeks. </p> <p>Olukorras, kus nii üksikisikult kui ka rahvahulgalt oodatakse neile räägitava jutu pimesi uskumist, mõjub kainet, läbinägelikku ja elulähedast mõtlemist levitav ajakirjandusväljaanne tõepoolest revolutsioonilisena. Seepärast peetaksegi „riigitruude kodanike” seas „heaks tooniks” lõigata maleleht ära võimalikult paljudest rahaallikatest ja rahavoogudest.</p> <p>Kui kuulud nende hulka, kes on veendumusel, et ajaleht „Eesti Maleelu” ajab õiget asja, siis pane õlg julgesti alla: toeta teda rahaliselt ise ja soovita sama teha ka oma sõpradel-sugulastel-tuttavatel!</p> <p>Ajalehte „Eesti Maleelu” kirjastava MTÜ „Eesti Maleelu” pangaarvenumber on: <b style="box-sizing: inherit; -webkit-font-smoothing: antialiased; word-break: break-word; overflow-wrap: break-word; color: #0000ff; font-family: 'PT Serif', serif; font-size: 16px; letter-spacing: 0.16px;">EE754204278638242602 </b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Asukoht:</span> <strong>Coop Pank AS</strong> </p> <p><span style="text-decoration: underline;">Selgitus:</span> <strong>Annetus</strong></p> <p>Ühisel jõul hoiame elus väljaande, kes on kaine mõtlemise vastastele oma tegevusega ja eluhoiakuga pinnuks silmas, meie ühiskonnale tervikuna aga hoopis tubliks abimeheks. </p> <p>Näidakem, et õige asja ajamise eest malelehte ära kustutada tahtnuil tuleb seekord pettuda ja tagasi tõmbuda! </p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><strong>P.S. Selle üleskutse läbilugenu saab ühtlasi vastuse küsimusele, kui küsib endalt: </strong><span style="font-size: 12.16px;">„</span><strong>Milline on mu enese taiplikkuseaste ja südikuseaste? Kas sain selle üleskutse sõnumist aru, või elan edasi nii, nagu ma seda polekski lugenud?</strong><span style="font-size: 12.16px;">”</span></p> <p><strong style="font-size: 12.16px;">T. K. </strong></p></div>

<div class="feed-description"><p>Maleoskus vabastab inimese vaimusilma seda häirivast soovmõtlemise-kaest. Elulähedast, läbinägelikku inimest lollitada on asjatu vaev. Ta näeb läbi kõigi mõjutuskampaaniate tegeliku tagamõtte – nii kaubanduslike kui ka poliitiliste kampaaniate tagamõtte. </p> <p>Eesti ainus maleajaleht „Eesti Maleelu” on seda oskust levitanud juba 2014. aasta jaanuarist, s.t. oma sünnist peale. („Eesti Maleelu” eelkäijaks saab pidada Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” malekülge, mis ilmus 2013. aastast kuni 2015. aasta alguseni.) Alates koroonaviiruse-kampaania puhkemisest on see ülesanne osutunud aga üha raskemaks, kuna Eesti ühiskonna „kutsutud ja seatud” pole just vaimustuses sellest, et nende käivitatavate mõjutuskampaaniate mõju ähvardab „mingi malelehe tõttu” kujuneda loodetust pisemaks. </p> <p>2025. aastaks oligi olukord muutunud selliseks, et „kutsutud ja seatud” pidasid puhtalt maleväljaandena (!) tegutsevat „Eesti Maleelu” vaat et juba mingiks poliitikaväljaandeks või (pool)põrandaaluseks revolutsiooniliseks väljaandeks. </p> <p>Olukorras, kus nii üksikisikult kui ka rahvahulgalt oodatakse neile räägitava jutu pimesi uskumist, mõjub kainet, läbinägelikku ja elulähedast mõtlemist levitav ajakirjandusväljaanne tõepoolest revolutsioonilisena. Seepärast peetaksegi „riigitruude kodanike” seas „heaks tooniks” lõigata maleleht ära võimalikult paljudest rahaallikatest ja rahavoogudest.</p> <p>Kui kuulud nende hulka, kes on veendumusel, et ajaleht „Eesti Maleelu” ajab õiget asja, siis pane õlg julgesti alla: toeta teda rahaliselt ise ja soovita sama teha ka oma sõpradel-sugulastel-tuttavatel!</p> <p>Ajalehte „Eesti Maleelu” kirjastava MTÜ „Eesti Maleelu” pangaarvenumber on: <b style="box-sizing: inherit; -webkit-font-smoothing: antialiased; word-break: break-word; overflow-wrap: break-word; color: #0000ff; font-family: 'PT Serif', serif; font-size: 16px; letter-spacing: 0.16px;">EE754204278638242602 </b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Asukoht:</span> <strong>Coop Pank AS</strong> </p> <p><span style="text-decoration: underline;">Selgitus:</span> <strong>Annetus</strong></p> <p>Ühisel jõul hoiame elus väljaande, kes on kaine mõtlemise vastastele oma tegevusega ja eluhoiakuga pinnuks silmas, meie ühiskonnale tervikuna aga hoopis tubliks abimeheks. </p> <p>Näidakem, et õige asja ajamise eest malelehte ära kustutada tahtnuil tuleb seekord pettuda ja tagasi tõmbuda! </p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><strong>P.S. Selle üleskutse läbilugenu saab ühtlasi vastuse küsimusele, kui küsib endalt: </strong><span style="font-size: 12.16px;">„</span><strong>Milline on mu enese taiplikkuseaste ja südikuseaste? Kas sain selle üleskutse sõnumist aru, või elan edasi nii, nagu ma seda polekski lugenud?</strong><span style="font-size: 12.16px;">”</span></p> <p><strong style="font-size: 12.16px;">T. K. </strong></p></div> 2026-01-01T01:10:40+02:00 2026-01-01T01:10:40+02:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/430-uusaastatervitus-rahvuslaste-tallinna-klubi-liikmeile-ja-poolehoidjaile-2026-aastaks Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>2026. aasta tuleb parem kui mitugi eelmist aastat. Rohepööre taandub, selle vahetab välja konservatiivne pööre. Ka Eestis. </p> <p>Pangem oma vaim selleks valmis! Siis läheb väga vaja inimesi, kes on üheaegselt haritud ja isamaalised. Sest just selliste inimestega mehitatakse siis ametikohad, kus seni on laiutanud <strong>loomuvastase</strong> mõtte- ja elulaadi pealepressijad, otse öeldes: liberastid.</p> <p>Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed ja pooldajad on end harinud juba pikki aastaid, kuna on ju teada, et teadmised on jõud. Iga asi kannab kord vilja, kui selle eest on korralikult hoolitsetud. See kehtib ka teadliku enesearengu, eneseharimise kohta.</p> <p>2026. aastal tuleb ilmsiks palju seni maha vaikitud asju. Siis ilmneb veelgi selgemalt, kes on kes. Ja kes on mis asja ajanud tegelikult. Siis saame teada sedagi, kes on <strong>tegelik</strong> rahvuskonservatiiv, kes aga on lihtsalt <strong>mänginud</strong> rahvuskonservatiivi-rolli, kuna see on talle kasulik. Saame teada ka seda, kuidas sai ometi juhtuda, et end muidu ägedate võimukriitikutena eksponeerivad rahvuskonservatiivid ja teised rahvuslased on Ukraina-küsimuses laulnud <strong>täpselt sama</strong> laulu kui need, keda nad kritiseerivad.</p> <p>Ütleb ju ka rahvatarkus, et kõik tuleb kunagi päevavalgele. </p> <p>Hoidkem silmad lahti! Ja jätkakem eneseharimist!</p> <p>Jõudu võiduks!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p></div>

<div class="feed-description"><p>2026. aasta tuleb parem kui mitugi eelmist aastat. Rohepööre taandub, selle vahetab välja konservatiivne pööre. Ka Eestis. </p> <p>Pangem oma vaim selleks valmis! Siis läheb väga vaja inimesi, kes on üheaegselt haritud ja isamaalised. Sest just selliste inimestega mehitatakse siis ametikohad, kus seni on laiutanud <strong>loomuvastase</strong> mõtte- ja elulaadi pealepressijad, otse öeldes: liberastid.</p> <p>Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed ja pooldajad on end harinud juba pikki aastaid, kuna on ju teada, et teadmised on jõud. Iga asi kannab kord vilja, kui selle eest on korralikult hoolitsetud. See kehtib ka teadliku enesearengu, eneseharimise kohta.</p> <p>2026. aastal tuleb ilmsiks palju seni maha vaikitud asju. Siis ilmneb veelgi selgemalt, kes on kes. Ja kes on mis asja ajanud tegelikult. Siis saame teada sedagi, kes on <strong>tegelik</strong> rahvuskonservatiiv, kes aga on lihtsalt <strong>mänginud</strong> rahvuskonservatiivi-rolli, kuna see on talle kasulik. Saame teada ka seda, kuidas sai ometi juhtuda, et end muidu ägedate võimukriitikutena eksponeerivad rahvuskonservatiivid ja teised rahvuslased on Ukraina-küsimuses laulnud <strong>täpselt sama</strong> laulu kui need, keda nad kritiseerivad.</p> <p>Ütleb ju ka rahvatarkus, et kõik tuleb kunagi päevavalgele. </p> <p>Hoidkem silmad lahti! Ja jätkakem eneseharimist!</p> <p>Jõudu võiduks!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p></div> 2025-09-14T14:27:13+03:00 2025-09-14T14:27:13+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/422-kas-hea-sona-voidab-voora-vae-pannakse-nuud-ootele Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>„Hea sõna võidab võõra väe,” ütleb üks eesti rahvatarkus. Ja õigesti ütleb. Sest headus võidab lõppkokkuvõttes alati. Põhiküsimus ongi: kui kaua see aega võtab? Ja kas kurjuse tekitatud ülekohtu ohvril/ohvritel on sellest siis enam abi või lohutust?</p> <p>Need küsimused omandasid veel erilise kõla ja kaalu pärast seda, kui 10. septembril 2025 lasti USA-s maha sealne mõjukas ühiskonnategelane <strong>Charles Kirk</strong>. 31-aastane Kirk oli kogu oma lühikeseks jäänud elu jooksul propageerinud mõtet, et asjad tuleb ja ka saab selgeks ja sirgeks rääkida, kui kohtuda silmast silma. Ta uskus siiralt, et sellises olukorras kaob vaenulikkus, mis eri vaadetega inimestel muidu üksteisest eemal olles on kerge tekkima. Sest üks asi on teist inimest nimetada vaenlaseks ja hävitamisväärseks kuskil ühismeedias või mujal internetiavarustes, hoopis teine aga teha sedasama silmast silma.</p> <p>Kirk suutiski oma sõnaosavuse abil korduvalt tõestada, et hea sõna tõepoolest võidab võõra väe. Ta veenas vägivallast, üldse vaenulikkusest hoiduma paljusid. Kuid jättis paraku arvestamata ühe üliolulise asja: <strong>usu</strong>põhise mõttelaadiga inimesi veenda on üliraske, sageli lausa ilmvõimatu. Sest sellised inimesed on oma „kohtuotsuse” õigsuses kõigutamatud. Ja seetõttu peavad tõeliseks vaenlaseks igaüht, kes püüab seda kahtluse alla seada.</p> <p>Üks sellistest lasigi Kirki maha. Tulistajal oli kõik selge: Kirk on vaenlane, sest räägib ebameeldivat juttu; seepärast tulebki ta vaigistada. Vajadusel kas või hävitada.</p> <p>Üks teine sellistest tulistas samal põhjusel 15. mail 2024 Slovakkia peaministrit <strong>Robert Fico</strong>t. Ja mõlema tulistaja mõttekaaslane tulistas kaks kuud pärast seda omakorda <strong>Donald Trump</strong>i. </p> <p>Samalaadseid „vaigistamisnäiteid” saaksin loetleda veel pikalt. Kuid asja olemuse mõistmiseks piisab ülaltoodud kolmestki. Kui vastase ümberveenmiseks napib andmeid ja/või sõnaosavust, s.t. ei vallata <strong>sõna</strong>relva, siis haarataksegi <strong>päris</strong>relv.</p> <p>Kirki saatusekaaslasi ja nende lähedasi see tõdemus vaevalt et lohutab. Hulga tõenäolisem ongi, et nad küsivad nii iseendalt kui teisteltki täiesti õigustatud pahameelega: „Kui kaua peame veel ülekohut kannatama? Ja miks peaksime üldse jätma end vabatahtlikult ohvrirolli?! Oleme ju teinud kõik endastoleneva, et järgida põhimõtet „hea sõna võidab võõra väe”. Kas meil siis polegi õigust enesekaitsele?!”</p> <p><strong>Vabatahtlik eneserelvitustamisseisund ja sealt väljatulek</strong></p> <p>On enesestmõistetav, täies kooskõlas loodusseadustega, et ükskord tulevad sellest vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist välja ka Kirki mõttekaaslased ja nende lähedased. Sest ülituntud elujuhis „armasta oma ligimest nagu iseennast!” tähendabki seda, et teisi armastada suudab üksnes see, kes eelnevalt on õppinud armastama iseennast. Maailmaparandaminegi algab ju iseendast, mitte teistest inimestest.</p> <p>Mõelgem nüüd, mis siis juhtub, kui need inimesed tulevad oma vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist välja. Mõelgem sellest <strong>väga tõsiselt</strong>!</p> <p>Meenutagem, kui palju leidub kas või Euroopa Liidu riikides haritud, südikaid, korralikke, isamaalisi inimesi, keda on nimetatud ja tihtilugu nimetatakse praegugi vaenlaseks, tõeliseks julgeolekuohuks pelgalt sellepärast, et nad julgevad nimetada asju nende õige nimega! Reeglina avaldavad sellised inimesed meelt internetis, pikettidel, kõnekoosolekutel, allkirjakogumistel ja muudel sellistel, <strong>täiesti vägivallatutel</strong> ja <strong>täiesti seaduslikel</strong> ettevõtmistel. Nad lihtsalt kasutavad oma õigusi, mis õigusriigis on tagatud igale selle kodanikule ja elanikule. „Tänutäheks” selle eest aga paremal juhul tembeldatakse neid avalikult vaat et kurjuse kehastuseks või vähemalt käepikenduseks, halvemal juhul aga pitsitatakse karmilt kõigi lubatud ja lubamatutegi vahenditega, kuni vangistuseni välja.</p> <p>Pitsitajatele tundub olevat jäänud ekslik mulje, et pitsitatavad on eelistanud vägivallatut vastupanu seepärast, et on käpardlikud, arad ja juhmid, ühesõnaga: pehmod. S.t. sellised, kes lasevad endaga teha kõike ega suuda eales vastu hakata. Pitsitajatele ei tule pähegi, et vägivallatu vastupanu eelistajad on käitunud nõnda oma loomuheadusest tulenevalt. Samuti sellest, et on isegi oma vastaspoolega (=pitsitajatega) püüdnud leida mingit ühisosa; on pannud mõttes end pitsitajate asemele ja püüdnud mõista pitsitajate olukorda, tausta ja ajendeid.</p> <p>Ent ühel hetkel katkeb pikimgi kannatus. Ja siis asub end kaitsma leplikuimgi inimene. (Kui tal muidugi on siis üldse veel alles enesesäilitustung.) Asub kaitsma iseennast, oma lähedasi, oma mõttekaaslasi ja saatusekaaslasi. Kaitsma selliste vastu, kes uskusid end olevat täiesti karistamatud ning võivat seetõttu piire kompama jäädagi.</p> <p>Mõelgem korraks olukorrale, mis saabub, kui seni eranditult vägivallatut vastupanu eelistanud haritud, südikad, korralikud ja isamaalised inimesed nii Eestis kui mujalgi Euroopa Liidus tunnevad, et ei jaksa enam leida endas õigustusi isikutele, kes neid halvustavad, tõrjuvad ja pitsitavad ning nende kannatuste üle küüniliselt irvitavad!</p> <p>Arstid ja bioloogid ütleks siin kohe: „Kui valulävi on ületatud, siis muutub isend valu suhtes tundetuks.” Ühiskonnateadlased lisaks siis täpsustavalt: „Inimene, kellele on elus väga palju haiget tehtud, kuid ta pole vastanud sellele samaga, kogeb ühel hetkel nii suurt valu, mis muudab ta tundetuks juba ka nende isikute valu suhtes, kes talle elu jooksul on meelega ja mõnuga palju haiget teinud.”</p> <p>Charles Kirki me siia ilma enam tagasi tulla ei saa. Teda jäädakse meenutama kui rahvatarkuse „hea sõna võidab võõra väe” üht väljapaistvamat järgijat. Ta on nüüdseks juba läinud nii Ameerika Ühendriikide, konservatiivse maailma kui ka üldse valge rassi ajalukku. Seda olenemata sellest, kas president Trump annab talle surmajärgselt USA kõrgeima autasu või mitte. (Ülitõenäoliselt siiski annab. Miks president peakski ümber mõtlema?!) </p> <p>Küll aga saame Kirkilt õppida. Õppida ka tema küllap suurimast valearvestusest: heausksest eeldusest, et <strong>usu</strong>põhise inimesega väitlemiseks sobivad täpselt samad vahendid kui <strong>teadmiste</strong>põhise ja teadmisjanuse inimesega väitlemiseks.</p> <p>Elutargad ütlevad: „Valu on ebameeldiv, kuid võib samas olla väga hea õpetaja.”</p> <p>Kui edukalt aitab valu õpetada üheaegselt haritud, südikaid, korralikke ja isamaalisi inimesi välja tulema vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist, näitab juba tulevik. Kirk jälgib seda teispoolsusest küllap suure huviga.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 12. septembril 2025.</em></p> <p> </p></div>

<div class="feed-description"><p>„Hea sõna võidab võõra väe,” ütleb üks eesti rahvatarkus. Ja õigesti ütleb. Sest headus võidab lõppkokkuvõttes alati. Põhiküsimus ongi: kui kaua see aega võtab? Ja kas kurjuse tekitatud ülekohtu ohvril/ohvritel on sellest siis enam abi või lohutust?</p> <p>Need küsimused omandasid veel erilise kõla ja kaalu pärast seda, kui 10. septembril 2025 lasti USA-s maha sealne mõjukas ühiskonnategelane <strong>Charles Kirk</strong>. 31-aastane Kirk oli kogu oma lühikeseks jäänud elu jooksul propageerinud mõtet, et asjad tuleb ja ka saab selgeks ja sirgeks rääkida, kui kohtuda silmast silma. Ta uskus siiralt, et sellises olukorras kaob vaenulikkus, mis eri vaadetega inimestel muidu üksteisest eemal olles on kerge tekkima. Sest üks asi on teist inimest nimetada vaenlaseks ja hävitamisväärseks kuskil ühismeedias või mujal internetiavarustes, hoopis teine aga teha sedasama silmast silma.</p> <p>Kirk suutiski oma sõnaosavuse abil korduvalt tõestada, et hea sõna tõepoolest võidab võõra väe. Ta veenas vägivallast, üldse vaenulikkusest hoiduma paljusid. Kuid jättis paraku arvestamata ühe üliolulise asja: <strong>usu</strong>põhise mõttelaadiga inimesi veenda on üliraske, sageli lausa ilmvõimatu. Sest sellised inimesed on oma „kohtuotsuse” õigsuses kõigutamatud. Ja seetõttu peavad tõeliseks vaenlaseks igaüht, kes püüab seda kahtluse alla seada.</p> <p>Üks sellistest lasigi Kirki maha. Tulistajal oli kõik selge: Kirk on vaenlane, sest räägib ebameeldivat juttu; seepärast tulebki ta vaigistada. Vajadusel kas või hävitada.</p> <p>Üks teine sellistest tulistas samal põhjusel 15. mail 2024 Slovakkia peaministrit <strong>Robert Fico</strong>t. Ja mõlema tulistaja mõttekaaslane tulistas kaks kuud pärast seda omakorda <strong>Donald Trump</strong>i. </p> <p>Samalaadseid „vaigistamisnäiteid” saaksin loetleda veel pikalt. Kuid asja olemuse mõistmiseks piisab ülaltoodud kolmestki. Kui vastase ümberveenmiseks napib andmeid ja/või sõnaosavust, s.t. ei vallata <strong>sõna</strong>relva, siis haarataksegi <strong>päris</strong>relv.</p> <p>Kirki saatusekaaslasi ja nende lähedasi see tõdemus vaevalt et lohutab. Hulga tõenäolisem ongi, et nad küsivad nii iseendalt kui teisteltki täiesti õigustatud pahameelega: „Kui kaua peame veel ülekohut kannatama? Ja miks peaksime üldse jätma end vabatahtlikult ohvrirolli?! Oleme ju teinud kõik endastoleneva, et järgida põhimõtet „hea sõna võidab võõra väe”. Kas meil siis polegi õigust enesekaitsele?!”</p> <p><strong>Vabatahtlik eneserelvitustamisseisund ja sealt väljatulek</strong></p> <p>On enesestmõistetav, täies kooskõlas loodusseadustega, et ükskord tulevad sellest vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist välja ka Kirki mõttekaaslased ja nende lähedased. Sest ülituntud elujuhis „armasta oma ligimest nagu iseennast!” tähendabki seda, et teisi armastada suudab üksnes see, kes eelnevalt on õppinud armastama iseennast. Maailmaparandaminegi algab ju iseendast, mitte teistest inimestest.</p> <p>Mõelgem nüüd, mis siis juhtub, kui need inimesed tulevad oma vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist välja. Mõelgem sellest <strong>väga tõsiselt</strong>!</p> <p>Meenutagem, kui palju leidub kas või Euroopa Liidu riikides haritud, südikaid, korralikke, isamaalisi inimesi, keda on nimetatud ja tihtilugu nimetatakse praegugi vaenlaseks, tõeliseks julgeolekuohuks pelgalt sellepärast, et nad julgevad nimetada asju nende õige nimega! Reeglina avaldavad sellised inimesed meelt internetis, pikettidel, kõnekoosolekutel, allkirjakogumistel ja muudel sellistel, <strong>täiesti vägivallatutel</strong> ja <strong>täiesti seaduslikel</strong> ettevõtmistel. Nad lihtsalt kasutavad oma õigusi, mis õigusriigis on tagatud igale selle kodanikule ja elanikule. „Tänutäheks” selle eest aga paremal juhul tembeldatakse neid avalikult vaat et kurjuse kehastuseks või vähemalt käepikenduseks, halvemal juhul aga pitsitatakse karmilt kõigi lubatud ja lubamatutegi vahenditega, kuni vangistuseni välja.</p> <p>Pitsitajatele tundub olevat jäänud ekslik mulje, et pitsitatavad on eelistanud vägivallatut vastupanu seepärast, et on käpardlikud, arad ja juhmid, ühesõnaga: pehmod. S.t. sellised, kes lasevad endaga teha kõike ega suuda eales vastu hakata. Pitsitajatele ei tule pähegi, et vägivallatu vastupanu eelistajad on käitunud nõnda oma loomuheadusest tulenevalt. Samuti sellest, et on isegi oma vastaspoolega (=pitsitajatega) püüdnud leida mingit ühisosa; on pannud mõttes end pitsitajate asemele ja püüdnud mõista pitsitajate olukorda, tausta ja ajendeid.</p> <p>Ent ühel hetkel katkeb pikimgi kannatus. Ja siis asub end kaitsma leplikuimgi inimene. (Kui tal muidugi on siis üldse veel alles enesesäilitustung.) Asub kaitsma iseennast, oma lähedasi, oma mõttekaaslasi ja saatusekaaslasi. Kaitsma selliste vastu, kes uskusid end olevat täiesti karistamatud ning võivat seetõttu piire kompama jäädagi.</p> <p>Mõelgem korraks olukorrale, mis saabub, kui seni eranditult vägivallatut vastupanu eelistanud haritud, südikad, korralikud ja isamaalised inimesed nii Eestis kui mujalgi Euroopa Liidus tunnevad, et ei jaksa enam leida endas õigustusi isikutele, kes neid halvustavad, tõrjuvad ja pitsitavad ning nende kannatuste üle küüniliselt irvitavad!</p> <p>Arstid ja bioloogid ütleks siin kohe: „Kui valulävi on ületatud, siis muutub isend valu suhtes tundetuks.” Ühiskonnateadlased lisaks siis täpsustavalt: „Inimene, kellele on elus väga palju haiget tehtud, kuid ta pole vastanud sellele samaga, kogeb ühel hetkel nii suurt valu, mis muudab ta tundetuks juba ka nende isikute valu suhtes, kes talle elu jooksul on meelega ja mõnuga palju haiget teinud.”</p> <p>Charles Kirki me siia ilma enam tagasi tulla ei saa. Teda jäädakse meenutama kui rahvatarkuse „hea sõna võidab võõra väe” üht väljapaistvamat järgijat. Ta on nüüdseks juba läinud nii Ameerika Ühendriikide, konservatiivse maailma kui ka üldse valge rassi ajalukku. Seda olenemata sellest, kas president Trump annab talle surmajärgselt USA kõrgeima autasu või mitte. (Ülitõenäoliselt siiski annab. Miks president peakski ümber mõtlema?!) </p> <p>Küll aga saame Kirkilt õppida. Õppida ka tema küllap suurimast valearvestusest: heausksest eeldusest, et <strong>usu</strong>põhise inimesega väitlemiseks sobivad täpselt samad vahendid kui <strong>teadmiste</strong>põhise ja teadmisjanuse inimesega väitlemiseks.</p> <p>Elutargad ütlevad: „Valu on ebameeldiv, kuid võib samas olla väga hea õpetaja.”</p> <p>Kui edukalt aitab valu õpetada üheaegselt haritud, südikaid, korralikke ja isamaalisi inimesi välja tulema vabatahtlikust eneserelvitustamisseisundist, näitab juba tulevik. Kirk jälgib seda teispoolsusest küllap suure huviga.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 12. septembril 2025.</em></p> <p> </p></div> 2025-08-23T12:23:03+03:00 2025-08-23T12:23:03+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/421-erakorralised-valimised-iga-hinna-eest-kas-ahvkodaniku-tunnus Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>„Ahvist kodanikuks… või vastupidi”. Seda pealkirja kannab üks vägagi asjalik raamat, mis sobiks vabalt kas või kodanikuõpetuse õpikuks. Autor: jurist <strong>Raigo Sõlg</strong>. Ilmumisaasta: 2005. Väljaandja: „Matrix kirjastus”.</p> <p>Seal arutletakse muuhulgas sellegi üle, millised omadused peaks olema ühel õigel kodanikul ning kuidas selline kodanik peaks käituma valimistel. „Seetõttu ei ole mõeldav ka kodanike lollitamine sisutühjade loosungitega ja pikema aja vältel,” kirjutab Sõlg kõnealuse teose alapeatükis „Valimistest”.</p> <p>Kui palju selliseid kodanikke aga kas või Eesti Vabariigis leidub? Kas nad moodustavad enamuse või vähemuse?</p> <p>Sellised küsimused tekkisid mul siis, kui lugesin uudist „Erakorralisi valimisi peab vajalikuks 58% kodanikest” („Objektiiv”, 20.08.2025). Sest vägisi jäi mulje, et enamuse moodustavad need, kes – nende käitumise põhjal otsustades – järgivad põhimõtet „tagasi ürgsete esiisade juurde – inimesest ahviks!”.</p> <p>Ah et miks?</p> <p>Aga väga lihtsal põhjusel: erakorralisi valimisi vajalikuks pidav enamus käitub nii, nagu elaks kuskil mujal kui nüüdis-Eestis.</p> <p>Nimelt on nüüdis-Eestis kasutusel e-valimine – äärmiselt ebausaldusväärne valimisviis, mille ohtlikkusele on tähelepanu juhitud korduvalt. Kui tõepoolest tuleks Eestis peagi erakorralised Riigikogu valimised, siis kas see 58 protsenti vastanutest on täiesti kindel, et e-valimisi seekord ei tule, või et vähemalt ei minda e-valima? Kas see 58 protsenti tõepoolest läheks kõik valima just valimispäeval, hääletaks otse valimisjaoskonnas? Kas kutsuks üles tegema sama ka kõiki oma sõpru-sugulasi-tuttavaid?  </p> <p>Lihtne on väljendada oma rahulolematust reformierakonna ja Eesti 200 ühisvalitsuse aetava poliitikaga. Sest see poliitika ongi äärmiselt kahjurlik ja ebameeldiv, ühesõnaga: loomuvastane. Ainult et avaldada rahuolematust sõnaga, mis millekski ei kohusta (arvamusküsitlusele vastates) on üks asi, avaldada rahulolematust teoga (minnes valima valimispäeval) aga hoopis teine.</p> <p><strong>Aga kui erakorralised valimised tulekski? </strong></p> <p>Mõelgem korraks: mis saaks, kui tõepoolest võetaks kuulda selle 58 protsendi nõudmist ja korraldataks Eestis erakorralised Riigikogu valimised, koos e-valimiste, eelvalimise ja muude „edumeelsete uuendustega”?</p> <p>Sel juhul lõpeks valimised taas sellise tulemusega „nagu peab”: reformierakond jätkaks valitsuse juhtiverakonnana, valiks endale võimuliidukaaslaseks kõige kuulekamad parlamendiparteid, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh. EKRE) jäetaks aga taas opositsiooni konutama-kopitama, kuna „seda võimaldaks poliitmatemaatika” ja „äärmuslasi riigitüüri juurde lubada ei tohi”.</p> <p>Tõsi küll, Eesti 200 visataks väga suure tõenäosusega üle parda. Ent temast polekski Eesti poliitkartellil eriti kahju, kuna poliittehnoloogia järgi oli nagunii tegemist projektiparteiga. Sellisega nagu omal ajal Res Publica, rohelised ja vabaerakond. Eesti 200 asemel lastaks siis Riigikokku uus projektipartei – Parempoolsed. Tolle juhid oleks oma karjääri huvides siis valmis olema valitsusliidus kas või vanakuradi vanaema endaga. Nojah, EKRE-ga muidugi mitte...</p> <p>Esmapilgul on ülikummaline, et kõnealuses arvamusküsitluses nõuab erakorralisi Riigikogu valimisi tervelt 92 protsenti EKRE valijatest. </p> <p>Kuid seda tõesti üksnes esmapilgul. EKRE valijate vaimsest arengutasemest annab ju selgelt aimu põhjus, miks 5. aprillil 2025 Tallinnas toimunud EKRE kongressil pandi erakonnale uus nimi: EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Selle ütles ausalt välja erakonna esimees <strong>Martin Helme</strong>: „Põhjus on väga lihtne, seda räägivad meile inimesed, kes teevad tänaval kampaaniat – on piisavalt palju valijaid, kes teavad hästi, kes ja mis on EKRE, aga siis lähevad valimiskomisjoni sisse ja seal EKRE-t pole, on ainult Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.” (Eesti Rahvusringhääling, 5.04.2025)</p> <p>Seega on inimlikult täiesti mõistetav, miks nõuavad erakorralisi Riigikogu valimisi kõige ägedamalt just EKRE valijad. Käitumisteadlased ja psühhiaatrid suudaks sellist käitumist põhjendada vägagi veenvalt.</p> <p><strong>Poliitkartelli huvi põhjus erakorraliste valimiste vastu</strong></p> <p>Kui EKRE valijate ja sealt tulenevalt ka juhtkonna huvi põhjus erakorraliste Riigikogu valimiste vastu on selge, siis miks nõuavad selliseid valimisi ka ülejäänud poliitkartelli-erakonnad (v. a. muidugi Eesti 200)?</p> <p>Nendegi puhul paistab põhjus olevat kaunis selge: tahetakse veel nelja aasta jagu pikendada muretut põlve, lükata sellevõrra edasi paratamatu eliidivahetusega kaasnevat taandumist võtmepositsioonidelt, rahvakeeli öeldes: „pumba juurest”. </p> <p>Sest pealtnäha Ukrainat toetades on vähemalt alates 2022. aastast tehtud nii mõndagi valgustkartvat.  Midagi sellist, mille puhul Ameerika Ühendriikide eelmine valitsus pigistanuks silma meeleldi kinni, kuid praegune valitsus ei tee seda mingil juhul. USA praegusel juhtkonnal on kindel kavatsus seada Venemaaga sisse asjalikud, vastastikku kasulikud suhted, Eesti poliitiline ladvik on oma viimase kolme aasta käitumisega teinud aga kõik endastoleneva, et Venemaad halvustada, tõrjuda ja süüdistada. </p> <p><strong>Selliseid</strong> liitlasi USA uus juhtkond me geopoliitilises ruumis kindlasti ei vaja. </p> <p>Ja olekski raske kujutleda, et Venemaa suhtes pistrikuna käitunud Eesti poliitikud muutuks üleöö rahutuviks, tõeliseks heanaaberlikkuse eestvõitlejaks. </p> <p>Täiesti usun, et Eesti kogenud tuulenuusutajad, sündinud poliitkameeleonid saaks sellegi ülesandega meisterlikult hakkama. Ent kas praeguste rahutuvide jutu usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus oleks sama kui äsjaste pistrike jutu oma? Kas Eesti valijad (v.a. muidugi EKRE valijad) ikka usuks selliste tuulelippude juttu?</p> <p>Väga tõenäoliselt mitte. Ja seda teavad oivaliselt ka USA praeguse juhtkonna asjatundlikud nõuandjad. Seepärast tulebki odavam vahetada Eestis praegune poliitiline eliit välja uue, asjatundliku vastu. Ütleb ju rahvatarkuski: „Vana karu enam tantsima ei õpeta!”</p> <p>Ja seepärast Eesti poliitikamaastiku „vanad karud” ronivadki kas või nahast välja, et pikendada oma pukisolekut kas või nelja aasta võrra. Selle aja jooksul jõutakse siis endale leida „pehme maandumine” mõnes poliitikavälises karukoopas.</p> <p>Raigo Sõlg avaldas käesoleva loo alguses mainitud raamatus lootust, et vähemalt Eesti kodanik siiski ei taandarene ahviks. Kas ta lootus osutus elulähedaseks või hoopis eluvõõraks, saame näha juba palju varem kui me poliitkameeleonid ja kodanike ahvistunud osa oskavad arvatagi.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 21. augustil 2025.   </em></p> <p> </p> <p>   </p></div>

<div class="feed-description"><p>„Ahvist kodanikuks… või vastupidi”. Seda pealkirja kannab üks vägagi asjalik raamat, mis sobiks vabalt kas või kodanikuõpetuse õpikuks. Autor: jurist <strong>Raigo Sõlg</strong>. Ilmumisaasta: 2005. Väljaandja: „Matrix kirjastus”.</p> <p>Seal arutletakse muuhulgas sellegi üle, millised omadused peaks olema ühel õigel kodanikul ning kuidas selline kodanik peaks käituma valimistel. „Seetõttu ei ole mõeldav ka kodanike lollitamine sisutühjade loosungitega ja pikema aja vältel,” kirjutab Sõlg kõnealuse teose alapeatükis „Valimistest”.</p> <p>Kui palju selliseid kodanikke aga kas või Eesti Vabariigis leidub? Kas nad moodustavad enamuse või vähemuse?</p> <p>Sellised küsimused tekkisid mul siis, kui lugesin uudist „Erakorralisi valimisi peab vajalikuks 58% kodanikest” („Objektiiv”, 20.08.2025). Sest vägisi jäi mulje, et enamuse moodustavad need, kes – nende käitumise põhjal otsustades – järgivad põhimõtet „tagasi ürgsete esiisade juurde – inimesest ahviks!”.</p> <p>Ah et miks?</p> <p>Aga väga lihtsal põhjusel: erakorralisi valimisi vajalikuks pidav enamus käitub nii, nagu elaks kuskil mujal kui nüüdis-Eestis.</p> <p>Nimelt on nüüdis-Eestis kasutusel e-valimine – äärmiselt ebausaldusväärne valimisviis, mille ohtlikkusele on tähelepanu juhitud korduvalt. Kui tõepoolest tuleks Eestis peagi erakorralised Riigikogu valimised, siis kas see 58 protsenti vastanutest on täiesti kindel, et e-valimisi seekord ei tule, või et vähemalt ei minda e-valima? Kas see 58 protsenti tõepoolest läheks kõik valima just valimispäeval, hääletaks otse valimisjaoskonnas? Kas kutsuks üles tegema sama ka kõiki oma sõpru-sugulasi-tuttavaid?  </p> <p>Lihtne on väljendada oma rahulolematust reformierakonna ja Eesti 200 ühisvalitsuse aetava poliitikaga. Sest see poliitika ongi äärmiselt kahjurlik ja ebameeldiv, ühesõnaga: loomuvastane. Ainult et avaldada rahuolematust sõnaga, mis millekski ei kohusta (arvamusküsitlusele vastates) on üks asi, avaldada rahulolematust teoga (minnes valima valimispäeval) aga hoopis teine.</p> <p><strong>Aga kui erakorralised valimised tulekski? </strong></p> <p>Mõelgem korraks: mis saaks, kui tõepoolest võetaks kuulda selle 58 protsendi nõudmist ja korraldataks Eestis erakorralised Riigikogu valimised, koos e-valimiste, eelvalimise ja muude „edumeelsete uuendustega”?</p> <p>Sel juhul lõpeks valimised taas sellise tulemusega „nagu peab”: reformierakond jätkaks valitsuse juhtiverakonnana, valiks endale võimuliidukaaslaseks kõige kuulekamad parlamendiparteid, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh. EKRE) jäetaks aga taas opositsiooni konutama-kopitama, kuna „seda võimaldaks poliitmatemaatika” ja „äärmuslasi riigitüüri juurde lubada ei tohi”.</p> <p>Tõsi küll, Eesti 200 visataks väga suure tõenäosusega üle parda. Ent temast polekski Eesti poliitkartellil eriti kahju, kuna poliittehnoloogia järgi oli nagunii tegemist projektiparteiga. Sellisega nagu omal ajal Res Publica, rohelised ja vabaerakond. Eesti 200 asemel lastaks siis Riigikokku uus projektipartei – Parempoolsed. Tolle juhid oleks oma karjääri huvides siis valmis olema valitsusliidus kas või vanakuradi vanaema endaga. Nojah, EKRE-ga muidugi mitte...</p> <p>Esmapilgul on ülikummaline, et kõnealuses arvamusküsitluses nõuab erakorralisi Riigikogu valimisi tervelt 92 protsenti EKRE valijatest. </p> <p>Kuid seda tõesti üksnes esmapilgul. EKRE valijate vaimsest arengutasemest annab ju selgelt aimu põhjus, miks 5. aprillil 2025 Tallinnas toimunud EKRE kongressil pandi erakonnale uus nimi: EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Selle ütles ausalt välja erakonna esimees <strong>Martin Helme</strong>: „Põhjus on väga lihtne, seda räägivad meile inimesed, kes teevad tänaval kampaaniat – on piisavalt palju valijaid, kes teavad hästi, kes ja mis on EKRE, aga siis lähevad valimiskomisjoni sisse ja seal EKRE-t pole, on ainult Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.” (Eesti Rahvusringhääling, 5.04.2025)</p> <p>Seega on inimlikult täiesti mõistetav, miks nõuavad erakorralisi Riigikogu valimisi kõige ägedamalt just EKRE valijad. Käitumisteadlased ja psühhiaatrid suudaks sellist käitumist põhjendada vägagi veenvalt.</p> <p><strong>Poliitkartelli huvi põhjus erakorraliste valimiste vastu</strong></p> <p>Kui EKRE valijate ja sealt tulenevalt ka juhtkonna huvi põhjus erakorraliste Riigikogu valimiste vastu on selge, siis miks nõuavad selliseid valimisi ka ülejäänud poliitkartelli-erakonnad (v. a. muidugi Eesti 200)?</p> <p>Nendegi puhul paistab põhjus olevat kaunis selge: tahetakse veel nelja aasta jagu pikendada muretut põlve, lükata sellevõrra edasi paratamatu eliidivahetusega kaasnevat taandumist võtmepositsioonidelt, rahvakeeli öeldes: „pumba juurest”. </p> <p>Sest pealtnäha Ukrainat toetades on vähemalt alates 2022. aastast tehtud nii mõndagi valgustkartvat.  Midagi sellist, mille puhul Ameerika Ühendriikide eelmine valitsus pigistanuks silma meeleldi kinni, kuid praegune valitsus ei tee seda mingil juhul. USA praegusel juhtkonnal on kindel kavatsus seada Venemaaga sisse asjalikud, vastastikku kasulikud suhted, Eesti poliitiline ladvik on oma viimase kolme aasta käitumisega teinud aga kõik endastoleneva, et Venemaad halvustada, tõrjuda ja süüdistada. </p> <p><strong>Selliseid</strong> liitlasi USA uus juhtkond me geopoliitilises ruumis kindlasti ei vaja. </p> <p>Ja olekski raske kujutleda, et Venemaa suhtes pistrikuna käitunud Eesti poliitikud muutuks üleöö rahutuviks, tõeliseks heanaaberlikkuse eestvõitlejaks. </p> <p>Täiesti usun, et Eesti kogenud tuulenuusutajad, sündinud poliitkameeleonid saaks sellegi ülesandega meisterlikult hakkama. Ent kas praeguste rahutuvide jutu usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus oleks sama kui äsjaste pistrike jutu oma? Kas Eesti valijad (v.a. muidugi EKRE valijad) ikka usuks selliste tuulelippude juttu?</p> <p>Väga tõenäoliselt mitte. Ja seda teavad oivaliselt ka USA praeguse juhtkonna asjatundlikud nõuandjad. Seepärast tulebki odavam vahetada Eestis praegune poliitiline eliit välja uue, asjatundliku vastu. Ütleb ju rahvatarkuski: „Vana karu enam tantsima ei õpeta!”</p> <p>Ja seepärast Eesti poliitikamaastiku „vanad karud” ronivadki kas või nahast välja, et pikendada oma pukisolekut kas või nelja aasta võrra. Selle aja jooksul jõutakse siis endale leida „pehme maandumine” mõnes poliitikavälises karukoopas.</p> <p>Raigo Sõlg avaldas käesoleva loo alguses mainitud raamatus lootust, et vähemalt Eesti kodanik siiski ei taandarene ahviks. Kas ta lootus osutus elulähedaseks või hoopis eluvõõraks, saame näha juba palju varem kui me poliitkameeleonid ja kodanike ahvistunud osa oskavad arvatagi.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 21. augustil 2025.   </em></p> <p> </p> <p>   </p></div> 2025-08-20T19:01:17+03:00 2025-08-20T19:01:17+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/420-kahjur-ladviku-minek Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>Kas ajast-arust arusaam,<br />me ladvikule mis käib pinda<br />ja pitsitab kui vits või raam,<br />et tunnetel ei ole hinda?</p> <p>Kaob süngevõitu udulaam<br />me vaimusilmast, lisab indu.<br />Viib vaevavetest üle praam<br />ja lootussäde naaseb rindu.</p> <p>Ja iga joodik, narkomaan,<br />kes julmalt tõstnud makse, hindu<br />ja mürgitand kui aspartaam,<br />kaob ladvikust, ei puikle, vindu.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em> </p> <p><em>Valminud 20. augustil 2025 kl. 16.57 Tallinnas Kadrioru pargis presidendilossi lähistel.</em></p></div>

<div class="feed-description"><p>Kas ajast-arust arusaam,<br />me ladvikule mis käib pinda<br />ja pitsitab kui vits või raam,<br />et tunnetel ei ole hinda?</p> <p>Kaob süngevõitu udulaam<br />me vaimusilmast, lisab indu.<br />Viib vaevavetest üle praam<br />ja lootussäde naaseb rindu.</p> <p>Ja iga joodik, narkomaan,<br />kes julmalt tõstnud makse, hindu<br />ja mürgitand kui aspartaam,<br />kaob ladvikust, ei puikle, vindu.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em> </p> <p><em>Valminud 20. augustil 2025 kl. 16.57 Tallinnas Kadrioru pargis presidendilossi lähistel.</em></p></div> 2025-06-04T22:32:23+03:00 2025-06-04T22:32:23+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/415-105-aastat-euroopa-sudames-veritsevast-haavast-mis-tasapisi-kasvab-kinni Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>Täna täpselt 105 aastat tagasi löödi Euroopa südamesse haav, mida on tunda siiani: Prantsusmaal allkirjastati 1920. aasta 4. juunil Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari küljest ära 73 protsenti tolle maa-alast ning muudeti miljonid ungarlased oma põlisel kodumaal võõramaalasteks. Ainuüksi Rumeenia kasuks ära rebitud tükk – Transilvaania – oli suurem kui Ungari nime all Euroopa poliitilisele kaardile alles jäetud riik.</p> <p>Küllap iga teine rahvas oleks pärast nii ränka saatuselööki jäänud alatiseks kiduma. Võimalik, et lausa hääbunudki. Ent ungarlased mitte. Nemad näitasid oma ülisuurt elujõulisust, ehitades allesjäänud 27-l protsendil Ungarist oma riigi uuesti üles. Tihtilugu lausa nullist. Nullist üles ehitada tuli aga väga palju. Köndistatud Ungarist väljapoole jäid pärast Trianoni rahulepingut ka kõik Ungari suurlinnad peale Budapesti: Kolozsvár (rumeeniapäraselt Cluj-Napoca), Temesvár (rum. Timișoara), Brassó (rum. Brașov), Újvidék (serbohorvaadipäraselt: Novi Sad), Zágráb (serbohorvaadi Zagreb), Ungvár (venepäraselt: Užgorod), Kassa (slovakipäraselt: Košice), samuti kauaaegne pealinn Pozsony (slovaki Bratislava). </p> <p>Ungarlased said esmapilgul võimatuna tundunud ülesandega oivaliselt hakkama: taastasid allesjäänud 27-l protsendil maa-alast oma riigi, kus olemas kõik, mis ühel korralikult toimival riigil peab olema. Küllap ainus, mis jäi taastamata, oli oma merendus, kuna nii suurim sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) kui ka kogu Aadria mere äärne rannikuosa jäi teisele poole Trianoni rahulepinguga kehtestatud riigipiiri. </p> <p>Teise maailmasõja ajal sai Ungari osa oma põliseid alasid tagasi, kuid sõja lõpetanud Pariisi rahulepinguga võeti need talt jälle ära. Nii tuligi Ungari ja ta naaberriikide ungarlastel väga kaua leppida loomuvastase olukorraga, et nad elasid küll oma põlisel kodumaal, kuid olid kodumaa teistest osadest eraldatud meelevaldselt tõmmatud riigipiiridega.</p> <p>Ungarlaste hinge lõi see loomulikult väga valusa haava. Ent tasapisi see haav siiski paranes. Suurem osa nüüdis-Ungari naabermaadest on Euroopa Liidu liikmed ja ühtlasi Schengeni viisaruumi liikmed, tänu millele saavad ungarlased riigipiire ületada taas takistusteta. Ungari valitsus on ajaloolise Ungari küljest ära rebitud aladel elavaid ungarlasi heldelt toetanud, seda nii aineliselt kui ka moraalselt. Eriti pärast isamaaliste jõudude võimuletulekut 2010. aastal, mil peaministriks sai Noorte Demokraatide Liidu esimees <strong>Viktor Orbán</strong>. Tollest ajast peale on tunduvalt paranenud Ungari suhted peaaegu kõigi oma naaberriikidega. Endise verivaenlasega – Serbiaga – on suhted nii soojad nagu ajaloo jooksul veel eales pole olnud. </p> <p><strong>Üha valusam haav – Taga-Karpaatia</strong></p> <p>Naaberriikidega suhete paranemise osas leidub üks, kuid see-eest väga valus erand – Ukraina. Sest pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei antud Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisus olevat Taga-Karpaatiat Ungarile tagasi (nagu olnuks loomulik, suisa ainumõeldav), vaid jäeti uustekkelise riikliku moodustise – Ukraina vabariigi – võimu alla. Kui kuni 2014. aastal Ukrainas toimunud võimuvahetuseni oli elu Taga-Karpaatias veel täiesti talutav, siis tollest aastast peale käivitus sealsete põliselanike vastu suunatud survestamispoliitika, mille lõppeesmärgiks – kõigi tunnuste järgi otsustades – oli kas põliselanikud ümberrahvastada või sundida ära kolima. Ungarlastele tuletati pidevalt ja mitmel viisil meelde: „Kui teile siin ei meeldi, kasige oma kodumaale – Ungarisse!” </p> <p>Lisaks ungarlastele sattusid Ukraina keskvõimu surve alla aga veel russiinid ja teisedki Taga-Karpaatia põlisasukad. NB! russiine (kellest paljudel on lisaks Ukraina kodakondsusele ka Ungari kodakondsus) peab Ukraina keskvõim üldse ukraina rahva osaks, mitte eraldi rahvuseks, samas kui Ungari ja veel mitu teist riiki käsitleb russiine eraldi rahvusena ja tihtilugu ka toetab, sealhulgas aineliselt!</p> <p>Pärast sõjalise erioperatsiooni algust 24. veebruaril 2022 suurenes surve Taga-Karpaatia põliselanikele veelgi. Surve eest põgeneti kas Ungarisse või mujale. Põgenike kodudesse tulid aga uusasukad Ukraina teistest piirkondadest. </p> <p>Esmaspilgul väga raskest olukorrast leidub aga siiski väljapääs. Pärast Ukraina vältimatut kaotust sõjaväljal nõrgeneb Ukraina keskvõimu mõju Taga-Karpaatia üle niivõrd, et ungarlased, russiinid ja teised sealsed põliselanikud saavad ohutult oma koju naasta. Ühtlasi saab siis Ungari juhtkond – koostöös ennekõike Slovakkia juhtkonnaga, vajadusel ka Rumeenia juhtkonnaga – asuda Taga-Karpaatia elu normaliseerima ning astuma otsustavaid samme selle piirkonna tagasitoomiseks Ungari koosseisu. Ülilihtsaks see muidugi ei kujune, kuna tuleb leida ju elukoht põliselanike kodud vahepeal hõivanutele, samuti teha tohutuid rahalisi kulutusi, kuid sihikindla ja läbimõeldud tegutsemise korral on siiski täiesti teostatav.</p> <p><strong>Trianoni-haava muud paranemiskohad</strong></p> <p>Taga-Karpaatia naasmine Ungari koosseisu nõuab Ungari võimudelt nii palju hoolt ja vahendeid, et riigi põhitähelepanu järgmisel paaril aastakümnel ilmselt keskendubki selle piirkonna ülesehitamisele ja taaslõimimisele. Ometi on üha tõenäolisem, et lähema kümne aasta jooksul laienevad Ungari piirid mujalegi.</p> <p>Näiteks Rumeenia suunas. Mitte muidugi kogu Transilvaania ulatuses, sest isegi kui Rumeenia võimud soostuks selle piirkonna Ungarile tagastama (mis vähemalt praegu tundub küll väga vähetõenäolisena), käiks selle „allaneelamine ja äraseedimine” Ungarile selgelt üle jõu ja suruks Ungari majanduslikult käpuli. Küll aga tuleb täiesti kõne alla nende alaloolise Ungari maakondade taasühendamine, mida praegu läbib Ungari–Rumeenia piir. Sel juhul tuleks Ungari koosseisu tagasi sellised linnad nagu Arad, Nagyvárad (rumeenia Oradea), Szatmárnémeti (rum. Satu Mare) ja Máramarossziget (rum. Sighetu Marmației), mis asuvad praegusele Ungari piirile kaunis ligidal.</p> <p>Mõistagi oleks sel piirimuudatusel oma hind. Nimelt Ungari heakskiit praegu veel Ukraina küljes olevate põliste Rumeenia alade – Bukoviina ja Bessaraabia – naasmisele Rumaania koosseisu, kui Ukraina sõda Venemaaga on kord läbi.</p> <p>Ungari piirid saavad laieneda ka Horvaatia suunas. Ja samal põhimõttel: taasühendatakse ajaloolised Ungari maakonnad, mida praegu poolitab Ungari–Horvaatia piir. Selle piirimuudatuse hinnaks oleks siis Ungari heakskiit Bosnia ja Hertsegoviina horvaatidega asustatud osa minekule Horvaatia koosseisu. Kas ühtlasi tagastatakse Ungarile siis sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) ja luuakse ühenduse tarbeks mingi maakoridor või mitte, on juba läbirääkimiste küsimus.</p> <p>Üldjoontes sama põhimõtet saaks Ungari kasutada ka Serbia puhul. Ungari võimud toetaks siis Bosnia Serbia Vabariigi ühendamist Serbiaga. Iseküsimus, kas Ungari võimud oleks esialgu üldse huvitatud Põhja-Serbias asuvate ajaloolise Ungari alade kiirest taasliitmisest Ungariga või piirduks hoopis sealsetele põlisasukatele antava ülisuure autonoomiaga. Sest senikaua, kui Serbia pole Euroopa Liidu liige, saaks Põhja-Serbiasse ju ehitada rohepöörde-hullusest ja muudestki eurojaburustest vaba, tervemõistuslikku Väike-Ungarit, mida Euroopa Komisjon ei ulatuks pitsitama.</p> <p>Lootust niisiis on. Seda lisab ka teadmine, et Ungari ajaloos oli kord lausa enam kui pooleteist sajandi pikkune ajavahemik, mil riik oli tükeldatud. Pärast Buda langemist Türgi võimu alla 1541. aastal lagunes Ungari kuningriik kolmeks: üks osa oli Türgi võimu all, teine oli Austria võimu all, kolmas aga moodustas Transilvaania vürstiriigi. Tollane lõhestatus lõppes alles 1711. aastal. Ja nagu teame, ungarluse elujõudu ei nõrgestanud see vähimalgi määral. Hoopis vastupidi: tugevdas. Väljaspool Kesk-Euroopat nüüdisajal enamasti ei mäletatagi, et Ungari oleks enne Trianoni tragöödiat olnud üldse tükeldatud, ammugi veel nii pikka aega. </p> <p>(Täpsuse ja aususe huvides tuleb kohe lisada: tavaeestlane ei mäleta isegi Trianoni rahulepingut ega tolle järelmeid, kuigi ise peab ennast väga harituks. Ennast Ukraina suureks sõbraks pidavad eestlased ei mõista praegugi, kuidas sai juhtuda, et Taga-Karpaatias kui „põlisel Ukraina alal” elab „häirivalt palju ungarlasi”...)</p> <p>Ajavaru seega ungarlastel on. Lootust ja elujõudu niisamuti. Seda saame meelde tuletada igaühele, kes oma eluvõõruses ja vaimses piiratuses peab ungarlaste võimalusi oma riiki ja rahvust taasühendada väikeseks, peaaegu olematuks. Tuletagemgi seda siis meelde igale nõdrausulisele ja nõdraarulisele – nii Trianoni rahulepingu aastapäeval kui üldse iga jumala päev!</p> <p>4. juuni on ungarlastele mitte nutu- ega ulumisepäev, vaid hoopis rahvusliku ühtekuuluvuse päev (ungari keeles <em>nemzeti összetartozás napja</em>).</p> <p>Elagu ungarlus ja selle igikestev elujõud!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 4. juunil 2025.</em></p></div>

<div class="feed-description"><p>Täna täpselt 105 aastat tagasi löödi Euroopa südamesse haav, mida on tunda siiani: Prantsusmaal allkirjastati 1920. aasta 4. juunil Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari küljest ära 73 protsenti tolle maa-alast ning muudeti miljonid ungarlased oma põlisel kodumaal võõramaalasteks. Ainuüksi Rumeenia kasuks ära rebitud tükk – Transilvaania – oli suurem kui Ungari nime all Euroopa poliitilisele kaardile alles jäetud riik.</p> <p>Küllap iga teine rahvas oleks pärast nii ränka saatuselööki jäänud alatiseks kiduma. Võimalik, et lausa hääbunudki. Ent ungarlased mitte. Nemad näitasid oma ülisuurt elujõulisust, ehitades allesjäänud 27-l protsendil Ungarist oma riigi uuesti üles. Tihtilugu lausa nullist. Nullist üles ehitada tuli aga väga palju. Köndistatud Ungarist väljapoole jäid pärast Trianoni rahulepingut ka kõik Ungari suurlinnad peale Budapesti: Kolozsvár (rumeeniapäraselt Cluj-Napoca), Temesvár (rum. Timișoara), Brassó (rum. Brașov), Újvidék (serbohorvaadipäraselt: Novi Sad), Zágráb (serbohorvaadi Zagreb), Ungvár (venepäraselt: Užgorod), Kassa (slovakipäraselt: Košice), samuti kauaaegne pealinn Pozsony (slovaki Bratislava). </p> <p>Ungarlased said esmapilgul võimatuna tundunud ülesandega oivaliselt hakkama: taastasid allesjäänud 27-l protsendil maa-alast oma riigi, kus olemas kõik, mis ühel korralikult toimival riigil peab olema. Küllap ainus, mis jäi taastamata, oli oma merendus, kuna nii suurim sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) kui ka kogu Aadria mere äärne rannikuosa jäi teisele poole Trianoni rahulepinguga kehtestatud riigipiiri. </p> <p>Teise maailmasõja ajal sai Ungari osa oma põliseid alasid tagasi, kuid sõja lõpetanud Pariisi rahulepinguga võeti need talt jälle ära. Nii tuligi Ungari ja ta naaberriikide ungarlastel väga kaua leppida loomuvastase olukorraga, et nad elasid küll oma põlisel kodumaal, kuid olid kodumaa teistest osadest eraldatud meelevaldselt tõmmatud riigipiiridega.</p> <p>Ungarlaste hinge lõi see loomulikult väga valusa haava. Ent tasapisi see haav siiski paranes. Suurem osa nüüdis-Ungari naabermaadest on Euroopa Liidu liikmed ja ühtlasi Schengeni viisaruumi liikmed, tänu millele saavad ungarlased riigipiire ületada taas takistusteta. Ungari valitsus on ajaloolise Ungari küljest ära rebitud aladel elavaid ungarlasi heldelt toetanud, seda nii aineliselt kui ka moraalselt. Eriti pärast isamaaliste jõudude võimuletulekut 2010. aastal, mil peaministriks sai Noorte Demokraatide Liidu esimees <strong>Viktor Orbán</strong>. Tollest ajast peale on tunduvalt paranenud Ungari suhted peaaegu kõigi oma naaberriikidega. Endise verivaenlasega – Serbiaga – on suhted nii soojad nagu ajaloo jooksul veel eales pole olnud. </p> <p><strong>Üha valusam haav – Taga-Karpaatia</strong></p> <p>Naaberriikidega suhete paranemise osas leidub üks, kuid see-eest väga valus erand – Ukraina. Sest pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei antud Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisus olevat Taga-Karpaatiat Ungarile tagasi (nagu olnuks loomulik, suisa ainumõeldav), vaid jäeti uustekkelise riikliku moodustise – Ukraina vabariigi – võimu alla. Kui kuni 2014. aastal Ukrainas toimunud võimuvahetuseni oli elu Taga-Karpaatias veel täiesti talutav, siis tollest aastast peale käivitus sealsete põliselanike vastu suunatud survestamispoliitika, mille lõppeesmärgiks – kõigi tunnuste järgi otsustades – oli kas põliselanikud ümberrahvastada või sundida ära kolima. Ungarlastele tuletati pidevalt ja mitmel viisil meelde: „Kui teile siin ei meeldi, kasige oma kodumaale – Ungarisse!” </p> <p>Lisaks ungarlastele sattusid Ukraina keskvõimu surve alla aga veel russiinid ja teisedki Taga-Karpaatia põlisasukad. NB! russiine (kellest paljudel on lisaks Ukraina kodakondsusele ka Ungari kodakondsus) peab Ukraina keskvõim üldse ukraina rahva osaks, mitte eraldi rahvuseks, samas kui Ungari ja veel mitu teist riiki käsitleb russiine eraldi rahvusena ja tihtilugu ka toetab, sealhulgas aineliselt!</p> <p>Pärast sõjalise erioperatsiooni algust 24. veebruaril 2022 suurenes surve Taga-Karpaatia põliselanikele veelgi. Surve eest põgeneti kas Ungarisse või mujale. Põgenike kodudesse tulid aga uusasukad Ukraina teistest piirkondadest. </p> <p>Esmaspilgul väga raskest olukorrast leidub aga siiski väljapääs. Pärast Ukraina vältimatut kaotust sõjaväljal nõrgeneb Ukraina keskvõimu mõju Taga-Karpaatia üle niivõrd, et ungarlased, russiinid ja teised sealsed põliselanikud saavad ohutult oma koju naasta. Ühtlasi saab siis Ungari juhtkond – koostöös ennekõike Slovakkia juhtkonnaga, vajadusel ka Rumeenia juhtkonnaga – asuda Taga-Karpaatia elu normaliseerima ning astuma otsustavaid samme selle piirkonna tagasitoomiseks Ungari koosseisu. Ülilihtsaks see muidugi ei kujune, kuna tuleb leida ju elukoht põliselanike kodud vahepeal hõivanutele, samuti teha tohutuid rahalisi kulutusi, kuid sihikindla ja läbimõeldud tegutsemise korral on siiski täiesti teostatav.</p> <p><strong>Trianoni-haava muud paranemiskohad</strong></p> <p>Taga-Karpaatia naasmine Ungari koosseisu nõuab Ungari võimudelt nii palju hoolt ja vahendeid, et riigi põhitähelepanu järgmisel paaril aastakümnel ilmselt keskendubki selle piirkonna ülesehitamisele ja taaslõimimisele. Ometi on üha tõenäolisem, et lähema kümne aasta jooksul laienevad Ungari piirid mujalegi.</p> <p>Näiteks Rumeenia suunas. Mitte muidugi kogu Transilvaania ulatuses, sest isegi kui Rumeenia võimud soostuks selle piirkonna Ungarile tagastama (mis vähemalt praegu tundub küll väga vähetõenäolisena), käiks selle „allaneelamine ja äraseedimine” Ungarile selgelt üle jõu ja suruks Ungari majanduslikult käpuli. Küll aga tuleb täiesti kõne alla nende alaloolise Ungari maakondade taasühendamine, mida praegu läbib Ungari–Rumeenia piir. Sel juhul tuleks Ungari koosseisu tagasi sellised linnad nagu Arad, Nagyvárad (rumeenia Oradea), Szatmárnémeti (rum. Satu Mare) ja Máramarossziget (rum. Sighetu Marmației), mis asuvad praegusele Ungari piirile kaunis ligidal.</p> <p>Mõistagi oleks sel piirimuudatusel oma hind. Nimelt Ungari heakskiit praegu veel Ukraina küljes olevate põliste Rumeenia alade – Bukoviina ja Bessaraabia – naasmisele Rumaania koosseisu, kui Ukraina sõda Venemaaga on kord läbi.</p> <p>Ungari piirid saavad laieneda ka Horvaatia suunas. Ja samal põhimõttel: taasühendatakse ajaloolised Ungari maakonnad, mida praegu poolitab Ungari–Horvaatia piir. Selle piirimuudatuse hinnaks oleks siis Ungari heakskiit Bosnia ja Hertsegoviina horvaatidega asustatud osa minekule Horvaatia koosseisu. Kas ühtlasi tagastatakse Ungarile siis sadamalinn Fiume (serbohorvaadi Rijeka) ja luuakse ühenduse tarbeks mingi maakoridor või mitte, on juba läbirääkimiste küsimus.</p> <p>Üldjoontes sama põhimõtet saaks Ungari kasutada ka Serbia puhul. Ungari võimud toetaks siis Bosnia Serbia Vabariigi ühendamist Serbiaga. Iseküsimus, kas Ungari võimud oleks esialgu üldse huvitatud Põhja-Serbias asuvate ajaloolise Ungari alade kiirest taasliitmisest Ungariga või piirduks hoopis sealsetele põlisasukatele antava ülisuure autonoomiaga. Sest senikaua, kui Serbia pole Euroopa Liidu liige, saaks Põhja-Serbiasse ju ehitada rohepöörde-hullusest ja muudestki eurojaburustest vaba, tervemõistuslikku Väike-Ungarit, mida Euroopa Komisjon ei ulatuks pitsitama.</p> <p>Lootust niisiis on. Seda lisab ka teadmine, et Ungari ajaloos oli kord lausa enam kui pooleteist sajandi pikkune ajavahemik, mil riik oli tükeldatud. Pärast Buda langemist Türgi võimu alla 1541. aastal lagunes Ungari kuningriik kolmeks: üks osa oli Türgi võimu all, teine oli Austria võimu all, kolmas aga moodustas Transilvaania vürstiriigi. Tollane lõhestatus lõppes alles 1711. aastal. Ja nagu teame, ungarluse elujõudu ei nõrgestanud see vähimalgi määral. Hoopis vastupidi: tugevdas. Väljaspool Kesk-Euroopat nüüdisajal enamasti ei mäletatagi, et Ungari oleks enne Trianoni tragöödiat olnud üldse tükeldatud, ammugi veel nii pikka aega. </p> <p>(Täpsuse ja aususe huvides tuleb kohe lisada: tavaeestlane ei mäleta isegi Trianoni rahulepingut ega tolle järelmeid, kuigi ise peab ennast väga harituks. Ennast Ukraina suureks sõbraks pidavad eestlased ei mõista praegugi, kuidas sai juhtuda, et Taga-Karpaatias kui „põlisel Ukraina alal” elab „häirivalt palju ungarlasi”...)</p> <p>Ajavaru seega ungarlastel on. Lootust ja elujõudu niisamuti. Seda saame meelde tuletada igaühele, kes oma eluvõõruses ja vaimses piiratuses peab ungarlaste võimalusi oma riiki ja rahvust taasühendada väikeseks, peaaegu olematuks. Tuletagemgi seda siis meelde igale nõdrausulisele ja nõdraarulisele – nii Trianoni rahulepingu aastapäeval kui üldse iga jumala päev!</p> <p>4. juuni on ungarlastele mitte nutu- ega ulumisepäev, vaid hoopis rahvusliku ühtekuuluvuse päev (ungari keeles <em>nemzeti összetartozás napja</em>).</p> <p>Elagu ungarlus ja selle igikestev elujõud!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p> <p><em>Esmaavaldatud internetiväljaandes <span style="font-size: 12.16px;">„</span>Uudistekeskus<span style="font-size: 12.16px;">”</span> 4. juunil 2025.</em></p></div> 2024-12-23T14:23:02+02:00 2024-12-23T14:23:02+02:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/410-saagem-banaanivabariigi-seisundist-vabaks-juba-2025-aastal Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>Banaanid on head, maitsvad, toredad ja tervislikud. Seevastu <strong>elu</strong> banaanivabariigis on kõike muud kui hea, maitsev, tore ja tervislik.</p> <p>Mida siis teha?</p> <p>Vastus on lihtne: loobuda banaanivabariiklikust mõttelaadist ja käitumisest ning asuda mõtlema ja käituma <strong>sirgeselgselt</strong>, omariikluse tõelise <strong>subjektina</strong>.</p> <p>See lahendus kehtib ka Eesti Vabariigi puhul. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eesti Vabariigi juhtkond ja paljuski ka ülejäänud elanikkond käitunud nii nagu on iseloomulik banaanivabariigi elanikele: allaheitlikult, oma huve <strong>alati</strong> eirates ja oma „sõprade“ (loe: käskijate) huve <strong>alati</strong> esiplaanile seades. </p> <p>Eriti hoogsa pöörde võttis selline käitumine 2022. aasta veebruaris. Kui enne seda käituti üheaegselt nagu Ameerika Ühendriikide viiekümne esimene osariik ja Euroopa Liidu mõne suure liikmesriigi asumaa, siis 2022. aasta veebruarist on käitutud lisaks ka nagu Estonija-nimeline Ukraina oblast.</p> <p>(Asjaolu, et Ukrainas (vist) banaane ei kasva, ei muuda Eesti banaanivabariikluse-astet põrmugi.)</p> <p>Õnneks on Euroopas ja mujalgi maailmas käimas üks kiiduväärt muutus – eliidivahetus. On vältimatu, et see jõuab kord otsaga ka banaanivabariik Eestisse. Ja siis saab Eesti endale juba sellise ellidi, kes suudab Eestit juhtida kui <strong>päris</strong>riiki, mitte aga kui oblastit või banaanivabariiki.</p> <p>Tegu polegi <strong>sooviga</strong>. Ei jõulusooviga ega uusaastasooviga. Või mingi muu sooviga. Tegu on <strong>kindla teadmisega</strong>. Lahtine on ainult ülalkirjeldatud muutuse toimumishetk.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet </strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p></div>

<div class="feed-description"><p>Banaanid on head, maitsvad, toredad ja tervislikud. Seevastu <strong>elu</strong> banaanivabariigis on kõike muud kui hea, maitsev, tore ja tervislik.</p> <p>Mida siis teha?</p> <p>Vastus on lihtne: loobuda banaanivabariiklikust mõttelaadist ja käitumisest ning asuda mõtlema ja käituma <strong>sirgeselgselt</strong>, omariikluse tõelise <strong>subjektina</strong>.</p> <p>See lahendus kehtib ka Eesti Vabariigi puhul. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eesti Vabariigi juhtkond ja paljuski ka ülejäänud elanikkond käitunud nii nagu on iseloomulik banaanivabariigi elanikele: allaheitlikult, oma huve <strong>alati</strong> eirates ja oma „sõprade“ (loe: käskijate) huve <strong>alati</strong> esiplaanile seades. </p> <p>Eriti hoogsa pöörde võttis selline käitumine 2022. aasta veebruaris. Kui enne seda käituti üheaegselt nagu Ameerika Ühendriikide viiekümne esimene osariik ja Euroopa Liidu mõne suure liikmesriigi asumaa, siis 2022. aasta veebruarist on käitutud lisaks ka nagu Estonija-nimeline Ukraina oblast.</p> <p>(Asjaolu, et Ukrainas (vist) banaane ei kasva, ei muuda Eesti banaanivabariikluse-astet põrmugi.)</p> <p>Õnneks on Euroopas ja mujalgi maailmas käimas üks kiiduväärt muutus – eliidivahetus. On vältimatu, et see jõuab kord otsaga ka banaanivabariik Eestisse. Ja siis saab Eesti endale juba sellise ellidi, kes suudab Eestit juhtida kui <strong>päris</strong>riiki, mitte aga kui oblastit või banaanivabariiki.</p> <p>Tegu polegi <strong>sooviga</strong>. Ei jõulusooviga ega uusaastasooviga. Või mingi muu sooviga. Tegu on <strong>kindla teadmisega</strong>. Lahtine on ainult ülalkirjeldatud muutuse toimumishetk.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet </strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em></p></div> 2024-08-06T17:34:18+03:00 2024-08-06T17:34:18+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/403-kuidas-teha-erakonda-inimesteta Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>Erakonnad on ainult inimestel. Vähemalt loodusteaduste kohaselt küll. Igatahes pole seni teada, et erakondadesse koonduks ühegi teise liigi esindajad peale <em>Homo sapiens</em>i. </p> <p>Seda saab väljendada ka teistpidi, nimelt eituse kaudu: ükski erakond ei saa olemas olla ilma inimesteta.</p> <p>Nüüdis-Eesti poliitikamaastikul paistab aga sedamoodi, et vägisi tahetakse erakondi, milles puuduvad inimesed.</p> <p>Millest nii ootamatu ja äkiline järeldus?</p> <p>Esmalt sellest, kui varmad ollakse eirama üldteada asjaolu, et igal inimesel on oma eripära ning oma ootused-lootused. </p> <p>Teiseks sellest, et ei arvestata asjaoluga, et poliitiku- ja aktivistieeldustega isikute hulk on piiratud, mitte aga lõputu. Päris igaüks ju poliitikuks või aktivistiks ei sobi, juhiks samuti mitte.</p> <p>Nende asjaoludega tuleb arvestada alati, kui tahetakse luua <strong>hästitoimiv ja elujõuline</strong> inimkooslus. Poliitikamaastikul veel eriti, kuna see kipub olema muude valdkondadega võrreldes tunduvalt pingeküllasem ja seetõttu ka närvesöövam.</p> <p><strong>Tegelikkus ja selle eiramise hind  </strong></p> <p>Tegelikkus näitab aga, et äsjamainitud asjaoludega nüüdis-Eestis ei arvestata. Ei juba olemasolevates erakondades ega loodavates erakondades. </p> <p>Esimeste puhul leidub arvukalt näiteid, kuidas ei osata võimekaid liikmeid vääriliselt hinnata, vaid parimal juhul tõrjutakse kui tüütuid kärbseid, halvemal juhul aga sunnitakse üldse lahkuma. Kõige kurikuulsam näide sellise kaadripoliitika kohta on muidugi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh. EKRE). Kõige kurikuulsam, kuid kaugeltki mitte ainus näide.</p> <p>Loodavate erakondade algatustoimkondade puhul ilmneb sama mõtte- ja käitumislaad veidi teisel kujul. Vastandutakse olemasolevatele erakondadele, arvustatakse viimaseid karmilt, tahtes sel moel näidata, et „uus poliitjõud” lahendab kõik valijate probleemid, kui „saab jala ukse vahele”: esmalt pääseb seadusandlikku kogusse, seejärel aga täitevvõimu juurde. Samas jäetakse aga täiesti tähelepanuta, et nende eesmärkide saavutamiseks vajalike inimeste hulk on piiratud, ja sellest piiratudki hulgast on suur osa juba teistes erakondades või siis teostab ennast mingil hoopis teisel alal.</p> <p>Algatustoimkonda koondub enamasti tõepoolest võimekaid, tegusaid inimesi. Ainult et nende hulk on piiratud. Täitmistvajavaid kohti leidub palju rohkem. Nii erakonnas kui – tulevikku silmas pidades – ka mitmesugustes ametkondades. Seetõttu saadaksegi erakonna asutamiseks vajalike liikmete arv kokku paljuski just augutäiteks sobivate inimeste abil. Põhimõttel „tule astu liikmeks! Praegu on kõige tähtsam, et saaksime erakonna ära registreeritud. Küll pärast vaatame juba edasi!”.</p> <p>Kui erakond asutatud ja ka registreeritud, saabub esimene kainenemine: tajutakse, kui suur on vajadus võimekate inimeste järele, ja et augutäite-liikmetega kaugele ei sõida. Seepeale asutakse võimekaid inimesi üle meelitama olemasolevatest erakondadest. Samas jälgitakse hoolega, et nad ei ohustaks algatustoimkonna liikmete head (stardi)positsiooni. </p> <p>Mõistagi tehakse ka värbamiskampaaniaid, kuid sealtkaudu saadavate uusliikmete seas leidub tõeliselt võimekaid inimesi taas napilt.</p> <p>Nii loksubki mõne aja möödudes paika uue erakonna toimimismuster: aktiivsed liikmed on suures vähemuses, uimasevõitu ehk augutäite-liikmed aga suures enamuses. Soodsate asjaolude kokkulangemise korral suudab selline erakond endale raiuda tee mõnda seadusandlikusse kogusse, kuid suunamäärajaks seal ei saa. Parimal juhul võib saada kaalukeeleks. Siis, kui keegi olemasolevatest erakondadest leiab ta olevat koostööpartneriks sobiva. NB! keegi neist, keda uue erakonna asutajaliikmed omal ajal karmilt olid arvustanud ja kellele selgelt vastandunud. See omakorda tähendab, et koostööettepanekut vastu võttes muutub uus erakond osaks just sellest samast süsteemist, millele vastandujana oli üldse tekkinud ja ennast reklaaminud.</p> <p>Olukord oleks muidugi hoopis teine, kui uus tulija muutuks ühtäkki nii menukaks, et saaks valimistel hääli nii suurel hulgal, mis võimaldaks valitsuse moodustada üksinda, „vanade korruptantidega” koostööle minemata. Eesti senine tegelikkus näitab aga, et nüüdis-Eestis on asjade selline kulg ülimalt vähetõenäoline.</p> <p><strong>Lahendus: arvestada, et tegu on inimestega, mitte biorobotitega!</strong></p> <p>Mida siis teha? Uut ja paremat poliitikat on ju vaja. Seda suudab aga kõige paremini teha uus poliitjõud. Vähemalt tavaloogika järgi küll.</p> <p>Lahendus on lihtne: tuleb saada ühe mütsi alla võimalikult palju võimekaid inimesi, pakkuda neile eneseteostusvõimalust ja ka küünarnukitunnet. Täpsemalt: kindlustunnet, et nad on oodatud, väärtuslikud, ja et neile minnakse appi alati, kui olukord seda nõuab. </p> <p>Lahutamatu osa sellest lahendusest on paigutada iga liige talle võimetekohasele kohale. </p> <p>Elu ise sunnib uusi tulijaid oma jõude ühendama. Selle asemel, et arvukalt algatustoimkondi pusiks igaüks omaette, püüdes vägisi luua „kõige paremat ja kõige õigemat” erakonda, tuleb neil toimkondadel tulla kokku ja luua <strong>ühend</strong>erakond. Selline, mis kataks kõik valdkonnad ja leiaks igale oma liikmele just sobivaima rakenduse.</p> <p>Eestis leidub „õigematest õigemaid” erakondi terve ports. Osa neist on isegi ametlikult registreeritud. Teine osa aga toimib alles algatustoimkonna kujul. Haritud ja tegusaid liikmeid leidub kõigi nende peale täiesti arvestataval hulgal. Saavutamaks edu, tulebki nad ühendada ja seejärel parimal viisil rakendada.</p> <p>Hea tahte olemasolul on see eesmärk täiesti saavutatav. Selline tahe eeldab aga veel midagi: asutajate haritust ja taiplikkust. Mõlema omaduse olemasolul tekib kolmas omadus – koostöövalmidus – juba iseenesest.</p> <p>Seda kirjatükki kirjutama asudes oli mul kange tahtmine loetleda „õigematest õigemaid” erakondi, kelle maailmavaade kattub nii suurel määral, et ühenderakond luua oleks väga loomulik, kuid kes sellele vaatamata vastanduvad ka üksteisele, mitte üksnes „vanadele korruptantidele”. Siis aga mõtlesin ümber. Iga Eesti poliitikahuviline teab neid ju niigi. Ja pealegi tuleb neid pidevalt juurde, mistõttu mu loetelu poleks ammendav. </p> <p>Iga lugeja, kes näeb-kuuleb järjekordset üleskutset rajada „õigematest õigem” erakond, küsigu kui mitte selle algatustoimkonnalt, siis vähemalt iseendalt: „Mis takistab algatustoimkonnal tegemast koostööd oma mõttekaaslastega mujalt? Kas tahetakse taas tõestada, et siiski on võimalik rajada erakond ilma inimesteta, ainult augutäite-liikmete (loe: bioroboti-laadsete olevuste) najal?”</p> <p>Kui neile küsimustele vastus olemas, on juba lihtne otsustada, kas uus tulija on tõsiseltvõetav või mitte. Ja kas väärib toetust või mitte.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em><span style="font-size: 12.16px;"> </span></p> <p> </p></div>

<div class="feed-description"><p>Erakonnad on ainult inimestel. Vähemalt loodusteaduste kohaselt küll. Igatahes pole seni teada, et erakondadesse koonduks ühegi teise liigi esindajad peale <em>Homo sapiens</em>i. </p> <p>Seda saab väljendada ka teistpidi, nimelt eituse kaudu: ükski erakond ei saa olemas olla ilma inimesteta.</p> <p>Nüüdis-Eesti poliitikamaastikul paistab aga sedamoodi, et vägisi tahetakse erakondi, milles puuduvad inimesed.</p> <p>Millest nii ootamatu ja äkiline järeldus?</p> <p>Esmalt sellest, kui varmad ollakse eirama üldteada asjaolu, et igal inimesel on oma eripära ning oma ootused-lootused. </p> <p>Teiseks sellest, et ei arvestata asjaoluga, et poliitiku- ja aktivistieeldustega isikute hulk on piiratud, mitte aga lõputu. Päris igaüks ju poliitikuks või aktivistiks ei sobi, juhiks samuti mitte.</p> <p>Nende asjaoludega tuleb arvestada alati, kui tahetakse luua <strong>hästitoimiv ja elujõuline</strong> inimkooslus. Poliitikamaastikul veel eriti, kuna see kipub olema muude valdkondadega võrreldes tunduvalt pingeküllasem ja seetõttu ka närvesöövam.</p> <p><strong>Tegelikkus ja selle eiramise hind  </strong></p> <p>Tegelikkus näitab aga, et äsjamainitud asjaoludega nüüdis-Eestis ei arvestata. Ei juba olemasolevates erakondades ega loodavates erakondades. </p> <p>Esimeste puhul leidub arvukalt näiteid, kuidas ei osata võimekaid liikmeid vääriliselt hinnata, vaid parimal juhul tõrjutakse kui tüütuid kärbseid, halvemal juhul aga sunnitakse üldse lahkuma. Kõige kurikuulsam näide sellise kaadripoliitika kohta on muidugi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh. EKRE). Kõige kurikuulsam, kuid kaugeltki mitte ainus näide.</p> <p>Loodavate erakondade algatustoimkondade puhul ilmneb sama mõtte- ja käitumislaad veidi teisel kujul. Vastandutakse olemasolevatele erakondadele, arvustatakse viimaseid karmilt, tahtes sel moel näidata, et „uus poliitjõud” lahendab kõik valijate probleemid, kui „saab jala ukse vahele”: esmalt pääseb seadusandlikku kogusse, seejärel aga täitevvõimu juurde. Samas jäetakse aga täiesti tähelepanuta, et nende eesmärkide saavutamiseks vajalike inimeste hulk on piiratud, ja sellest piiratudki hulgast on suur osa juba teistes erakondades või siis teostab ennast mingil hoopis teisel alal.</p> <p>Algatustoimkonda koondub enamasti tõepoolest võimekaid, tegusaid inimesi. Ainult et nende hulk on piiratud. Täitmistvajavaid kohti leidub palju rohkem. Nii erakonnas kui – tulevikku silmas pidades – ka mitmesugustes ametkondades. Seetõttu saadaksegi erakonna asutamiseks vajalike liikmete arv kokku paljuski just augutäiteks sobivate inimeste abil. Põhimõttel „tule astu liikmeks! Praegu on kõige tähtsam, et saaksime erakonna ära registreeritud. Küll pärast vaatame juba edasi!”.</p> <p>Kui erakond asutatud ja ka registreeritud, saabub esimene kainenemine: tajutakse, kui suur on vajadus võimekate inimeste järele, ja et augutäite-liikmetega kaugele ei sõida. Seepeale asutakse võimekaid inimesi üle meelitama olemasolevatest erakondadest. Samas jälgitakse hoolega, et nad ei ohustaks algatustoimkonna liikmete head (stardi)positsiooni. </p> <p>Mõistagi tehakse ka värbamiskampaaniaid, kuid sealtkaudu saadavate uusliikmete seas leidub tõeliselt võimekaid inimesi taas napilt.</p> <p>Nii loksubki mõne aja möödudes paika uue erakonna toimimismuster: aktiivsed liikmed on suures vähemuses, uimasevõitu ehk augutäite-liikmed aga suures enamuses. Soodsate asjaolude kokkulangemise korral suudab selline erakond endale raiuda tee mõnda seadusandlikusse kogusse, kuid suunamäärajaks seal ei saa. Parimal juhul võib saada kaalukeeleks. Siis, kui keegi olemasolevatest erakondadest leiab ta olevat koostööpartneriks sobiva. NB! keegi neist, keda uue erakonna asutajaliikmed omal ajal karmilt olid arvustanud ja kellele selgelt vastandunud. See omakorda tähendab, et koostööettepanekut vastu võttes muutub uus erakond osaks just sellest samast süsteemist, millele vastandujana oli üldse tekkinud ja ennast reklaaminud.</p> <p>Olukord oleks muidugi hoopis teine, kui uus tulija muutuks ühtäkki nii menukaks, et saaks valimistel hääli nii suurel hulgal, mis võimaldaks valitsuse moodustada üksinda, „vanade korruptantidega” koostööle minemata. Eesti senine tegelikkus näitab aga, et nüüdis-Eestis on asjade selline kulg ülimalt vähetõenäoline.</p> <p><strong>Lahendus: arvestada, et tegu on inimestega, mitte biorobotitega!</strong></p> <p>Mida siis teha? Uut ja paremat poliitikat on ju vaja. Seda suudab aga kõige paremini teha uus poliitjõud. Vähemalt tavaloogika järgi küll.</p> <p>Lahendus on lihtne: tuleb saada ühe mütsi alla võimalikult palju võimekaid inimesi, pakkuda neile eneseteostusvõimalust ja ka küünarnukitunnet. Täpsemalt: kindlustunnet, et nad on oodatud, väärtuslikud, ja et neile minnakse appi alati, kui olukord seda nõuab. </p> <p>Lahutamatu osa sellest lahendusest on paigutada iga liige talle võimetekohasele kohale. </p> <p>Elu ise sunnib uusi tulijaid oma jõude ühendama. Selle asemel, et arvukalt algatustoimkondi pusiks igaüks omaette, püüdes vägisi luua „kõige paremat ja kõige õigemat” erakonda, tuleb neil toimkondadel tulla kokku ja luua <strong>ühend</strong>erakond. Selline, mis kataks kõik valdkonnad ja leiaks igale oma liikmele just sobivaima rakenduse.</p> <p>Eestis leidub „õigematest õigemaid” erakondi terve ports. Osa neist on isegi ametlikult registreeritud. Teine osa aga toimib alles algatustoimkonna kujul. Haritud ja tegusaid liikmeid leidub kõigi nende peale täiesti arvestataval hulgal. Saavutamaks edu, tulebki nad ühendada ja seejärel parimal viisil rakendada.</p> <p>Hea tahte olemasolul on see eesmärk täiesti saavutatav. Selline tahe eeldab aga veel midagi: asutajate haritust ja taiplikkust. Mõlema omaduse olemasolul tekib kolmas omadus – koostöövalmidus – juba iseenesest.</p> <p>Seda kirjatükki kirjutama asudes oli mul kange tahtmine loetleda „õigematest õigemaid” erakondi, kelle maailmavaade kattub nii suurel määral, et ühenderakond luua oleks väga loomulik, kuid kes sellele vaatamata vastanduvad ka üksteisele, mitte üksnes „vanadele korruptantidele”. Siis aga mõtlesin ümber. Iga Eesti poliitikahuviline teab neid ju niigi. Ja pealegi tuleb neid pidevalt juurde, mistõttu mu loetelu poleks ammendav. </p> <p>Iga lugeja, kes näeb-kuuleb järjekordset üleskutset rajada „õigematest õigem” erakond, küsigu kui mitte selle algatustoimkonnalt, siis vähemalt iseendalt: „Mis takistab algatustoimkonnal tegemast koostööd oma mõttekaaslastega mujalt? Kas tahetakse taas tõestada, et siiski on võimalik rajada erakond ilma inimesteta, ainult augutäite-liikmete (loe: bioroboti-laadsete olevuste) najal?”</p> <p>Kui neile küsimustele vastus olemas, on juba lihtne otsustada, kas uus tulija on tõsiseltvõetav või mitte. Ja kas väärib toetust või mitte.</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em><span style="font-size: 12.16px;"> </span></p> <p> </p></div> 2024-07-11T13:45:28+03:00 2024-07-11T13:45:28+03:00 http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/402-tapsem-loetelu-ungari-oonestustegevusest-euroopa-liidus Tõnu Kalvet

<div class="feed-description"><p>„Inimesed, olge valvsad!“ kutsus 20. sajandi esimesel poolel üles nimekas Tšehhi kirjamees <strong>Julius Fučík</strong>. Ta üleskutse on igihaljas, sest kahjurid ei maga kunagi. </p> <p>Kahjurite hulka kuuluvad mõistagi ka õõnestajad. Laia silmaringiga inimesena teab seda oivaliselt ka Euroopa Parlamendi saadik, erukindral <strong>Riho Terras</strong>. Seepärast ta pöörduski äsja Euroopa Liidu kolme suurema nina – <strong>Ursula von der Leyen</strong>i, <strong>Charles Michel</strong>i ning <strong>Roberta Metsola</strong> – poole üleskutsega võtta kiiremas korras midagi ette Ungari praeguse valitsusjuhi õõnestustegevuse peatamiseks.</p> <p>„Terrase sõnul õõnestab Orbán teadlikult ja tahtlikult Euroopa Liitu ning selle ühtsust, mistõttu peab Euroopa Liit reageerima kiiresti ja otsustavalt, rakendades selleks aluslepingute artiklit 7, millega peatataks Ungari hääleõigus,“ kirjutas 10. juulil 2024 asjaomases uudises internetiväljaanne „Eesti Uudised“.</p> <p><strong>Vt.:</strong> https://eestiuudised.ee/riho-terras-euroopa-liit-peab-orbani-oonestustoole-reageerima-kiirelt-ja-otsustavalt/ </p> <p>Taktitundelise inimesena jättis lugupeetud eurosaadik aga üksikasjalikumalt loetlemata, milles täpselt Ungari juhtkonna õõnestustegevus seisneb. Siinkirjutaja nii taktitundeline pole, sestap täidab – oma võimete piires! – selle lünga ise. NB! loetelu pole kaugeltki lõplik!</p> <p><strong>Viktor Orbán</strong>i juhitav Ungari õõnestab:</p> <p>1) sõjatööstuskompleksi kasumit. Nii Ameerika Ühendriikide kui ka koduse Euroopa oma. Mõlemad on viimase paari-kolme aastaga kasvatanud oma kasumit suisa hüppeliselt. Ukrainas sõlmitav rahu mõjuks kõnealusele kasumikasvule aga hukutavalt. Vähemalt mõneks ajaks kindlasti. Sest sunniks otsima oma toodangule uusi turge, eelnevalt aga tekitama uut nõudlust (=uusi sõdu);</p> <p>2) naiste ärakasutamisest saadavat kasumit (embrüoäri, prostitutsiooniäri, lapsendamisäri, surrogaatemaduse-äri jms. äriliigid, kus tooraineallikaks on naised). Lõviosa Ukrainast mujale pagenutest moodustavad ju naised. Nende pealt teenimiseks on moodustatud ju lausa tööjaotus. (Siinkohal meenub mulle tahtmatult üks kõrgastme salaseltslane, kellele kuulub bussifirma, ja kes soovis Ukraina põgenikele (eriti muidugi <strong>nais</strong>põgenikele!) head teha nii innukalt, et saatis oma firma bussid neile järele koguni Poolas asuvatesse põgenikelaagritesse...);</p> <p>3) selliste ettevõtete kasumit, kes võtavad Ukraina põgenikud tööle kas tunduvalt väiksema palgaga, või siis maksavad töötasu üldse „maksuvabalt“, ühtlasi alandavad seeläbi palgataset oma kodumaa tööjõuturul üldse;</p> <p>4) Põhja-Ameerika, eriti aga Ameerika Ühendriikide energeetikaettevõtete kasumit, kes müüvad naftat ja gaasi (NB! mitte lihtlabast, vaid „ausat gaasi“ ja „vabaduse gaasi“!) Euroopa riikidele mitmekordse hinnaga, kasutades ära asjaolu, et nafta- ja gaasivoog tavapäraselt tarnepartnerilt idas on peaaegu peatunud;</p> <p>5) poliitikute sissetulekut, kes mitmesugusel moel lõikavad kasu Euroopa Liidu võimalikult täielikult ühtsuselt Ukraina-küsimuses.</p> <p>Loomulikult pole täielik ka ülaltoodud loetelu. Ent juba sellestki on näha, kui paljudele teeb Ungari õõnestustegevus meelehärmi, tekitades neis õigustatult püha viha.</p> <p>Lõpetuseks jääb üle vaid hüüda: inimesed, olge valvsad! Õõnestajad, sisevaenlased ja muud kahjurid võivad redutada ükskõik kus. Andkem neile võimas vastulöök! Kiiresti ja otsustavalt! Kui vähegi võimalik, siis lausa ennetav! (Erukindral Terras kindlasti teab, kuidas nimelt.) Mis nad siis kipuvad heade ja õigete inimeste kasumi kallale!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em><span style="font-size: 12.16px;"> </span></p></div>

<div class="feed-description"><p>„Inimesed, olge valvsad!“ kutsus 20. sajandi esimesel poolel üles nimekas Tšehhi kirjamees <strong>Julius Fučík</strong>. Ta üleskutse on igihaljas, sest kahjurid ei maga kunagi. </p> <p>Kahjurite hulka kuuluvad mõistagi ka õõnestajad. Laia silmaringiga inimesena teab seda oivaliselt ka Euroopa Parlamendi saadik, erukindral <strong>Riho Terras</strong>. Seepärast ta pöörduski äsja Euroopa Liidu kolme suurema nina – <strong>Ursula von der Leyen</strong>i, <strong>Charles Michel</strong>i ning <strong>Roberta Metsola</strong> – poole üleskutsega võtta kiiremas korras midagi ette Ungari praeguse valitsusjuhi õõnestustegevuse peatamiseks.</p> <p>„Terrase sõnul õõnestab Orbán teadlikult ja tahtlikult Euroopa Liitu ning selle ühtsust, mistõttu peab Euroopa Liit reageerima kiiresti ja otsustavalt, rakendades selleks aluslepingute artiklit 7, millega peatataks Ungari hääleõigus,“ kirjutas 10. juulil 2024 asjaomases uudises internetiväljaanne „Eesti Uudised“.</p> <p><strong>Vt.:</strong> https://eestiuudised.ee/riho-terras-euroopa-liit-peab-orbani-oonestustoole-reageerima-kiirelt-ja-otsustavalt/ </p> <p>Taktitundelise inimesena jättis lugupeetud eurosaadik aga üksikasjalikumalt loetlemata, milles täpselt Ungari juhtkonna õõnestustegevus seisneb. Siinkirjutaja nii taktitundeline pole, sestap täidab – oma võimete piires! – selle lünga ise. NB! loetelu pole kaugeltki lõplik!</p> <p><strong>Viktor Orbán</strong>i juhitav Ungari õõnestab:</p> <p>1) sõjatööstuskompleksi kasumit. Nii Ameerika Ühendriikide kui ka koduse Euroopa oma. Mõlemad on viimase paari-kolme aastaga kasvatanud oma kasumit suisa hüppeliselt. Ukrainas sõlmitav rahu mõjuks kõnealusele kasumikasvule aga hukutavalt. Vähemalt mõneks ajaks kindlasti. Sest sunniks otsima oma toodangule uusi turge, eelnevalt aga tekitama uut nõudlust (=uusi sõdu);</p> <p>2) naiste ärakasutamisest saadavat kasumit (embrüoäri, prostitutsiooniäri, lapsendamisäri, surrogaatemaduse-äri jms. äriliigid, kus tooraineallikaks on naised). Lõviosa Ukrainast mujale pagenutest moodustavad ju naised. Nende pealt teenimiseks on moodustatud ju lausa tööjaotus. (Siinkohal meenub mulle tahtmatult üks kõrgastme salaseltslane, kellele kuulub bussifirma, ja kes soovis Ukraina põgenikele (eriti muidugi <strong>nais</strong>põgenikele!) head teha nii innukalt, et saatis oma firma bussid neile järele koguni Poolas asuvatesse põgenikelaagritesse...);</p> <p>3) selliste ettevõtete kasumit, kes võtavad Ukraina põgenikud tööle kas tunduvalt väiksema palgaga, või siis maksavad töötasu üldse „maksuvabalt“, ühtlasi alandavad seeläbi palgataset oma kodumaa tööjõuturul üldse;</p> <p>4) Põhja-Ameerika, eriti aga Ameerika Ühendriikide energeetikaettevõtete kasumit, kes müüvad naftat ja gaasi (NB! mitte lihtlabast, vaid „ausat gaasi“ ja „vabaduse gaasi“!) Euroopa riikidele mitmekordse hinnaga, kasutades ära asjaolu, et nafta- ja gaasivoog tavapäraselt tarnepartnerilt idas on peaaegu peatunud;</p> <p>5) poliitikute sissetulekut, kes mitmesugusel moel lõikavad kasu Euroopa Liidu võimalikult täielikult ühtsuselt Ukraina-küsimuses.</p> <p>Loomulikult pole täielik ka ülaltoodud loetelu. Ent juba sellestki on näha, kui paljudele teeb Ungari õõnestustegevus meelehärmi, tekitades neis õigustatult püha viha.</p> <p>Lõpetuseks jääb üle vaid hüüda: inimesed, olge valvsad! Õõnestajad, sisevaenlased ja muud kahjurid võivad redutada ükskõik kus. Andkem neile võimas vastulöök! Kiiresti ja otsustavalt! Kui vähegi võimalik, siis lausa ennetav! (Erukindral Terras kindlasti teab, kuidas nimelt.) Mis nad siis kipuvad heade ja õigete inimeste kasumi kallale!</p> <p><strong>Tõnu Kalvet</strong></p> <p><em style="font-size: 12.16px;">© Tõnu Kalvet </em><span style="font-size: 12.16px;"> </span></p></div>