Rahvuslaste Tallinna Klubi - Klubi

„Rahvusliku Teataja” 103. numbri impressumis nimetatakse lehe toimetajat kangelaseks

2021-03-12T11:07:23+02:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja – ajalehe „Rahvuslik Teataja” – 103. numbri (veebruar 2021) impressumis nimetatakse lehe praegust toimetajat, Jaan Hattot, kangelaseks.

Jaan Hatto nime ette, taha ja alla on punase pastapliiatsiga kirjutatud vastavalt „Elagu”, „II EV” ja „kangelane”, nii et kokku tuleb üleskutse „Elagu Jaan Hatto, II EV kangelane”.

Kõrvalveergu on samal viisil ja sama käekirjaga kirjutatud „1.03.2021” ja pandud allkiri „JRanne”. Viimane kuulub ajalehe levijuhile Põhja-Eestis, kelleks on Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Johanna Ranne.

Jaan Hattot kangelaseks nimetava impressumiga lehenumbreid levitati nii RTK märtsikuisel koosolekul (10.03.2021) kui ka muul ajal ja muus kohas.

Samas lehenumbris ilmus tõlkeartikkel „Covid-19” (autor: Thomas E. Levy), mille avaldamiseks toimetusel puudus tõlkija luba. Toimetus ei vaevunud seda küsimagi, samuti ei maksnud tõlkijale tolle töövaeva eest sentigi. Lisaks oli tõlget enne avaldamist veel moonutatud.

RT toimetus on Hatto toimetajaksoleku ajal (alates 2015. aasta jaanuarist) avaldanud kaastöid nende autori(te) teadmata ja loata varemgi, sealhulgas nii tõlkeid kui algupärandeid.

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubil uus kiirmalemeister

2017-12-28T22:03:40+02:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) IV kiirmalemeistrivõistlused toimusid 28. detsembril 2017 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (lüh. TTK).

Osales neli võistlejat. Mängiti turniirisüsteemis kolm vooru. Mõtlemisajaks oli 15 minutit+3 sekundit igale mängijale.

Esimest korda RTK kiirmale-MV ajaloos võitis esikoha Aavo Murutalu. Ta sai võidu kõigis partiides ja kogus seega kolm punkti.

Lõplik paremusjärjestus: 1. A. Murutalu 3 p., 2. Feliks Saarevet 2 p., 3. Tõnu Kalvet 1 p., 4. Kalju Mätik 0 p.

Rahvuslaste Tallinna Klubi IV kiirmale-MV
		1	2	3	4	Punkte	Koht
1	Tõnu Kalvet		0	1	0	1	III
2	Aavo Murutalu	1		1	1	3	I
3	Kalju Mätik	0	0		0	0	IV
4	Feliks Saarevet	1	0	1		2	II
	TTK 28.12.2017

RTK maleparemikust puudus vaid kaks mängijat – Aivar Koitla ja klubi esimene kiirmalemeister Ilmar Heido. Kõik teised paremad olid kohal.

Kohtunikuna tegutses vabariikliku kategooria malekohtunik Rein Ruus, kes on ühtlasi Tallinna Tehnikakõrgkooli male- ja matemaatikaõppejõud. RTK maletajad on Ruusile väga tänulikud, sest ta on olnud kohtunikuks RTK kõigil neljal senisel kiirmale-MV-l, samuti pannud õla alla mängupaiga leidmisel.

Pärast turniiri lõppu andis Ruus simultaani viiel laual. Lisaks kohalolnud RTK-lastele mängis ta vastu veel TTK viimaste aastate maletšempion Vahur Samberk.
Ruus võitis kõik viis partiid. Kõige kauem pani vastu Murutalu, kes kaotas alles pärast visa võitlust pikas, väheste malenditega lõppmängus. Kohalolijate hinnangul olnuks Murutalul ülitäpse mängu korral isegi viigilootust.

RTK kiirmalemeistrivõistlusi peetakse alates 2014. aastast. Seni oli võitjaid kaks: 2014. aastal tuli esikohale Ilmar Heido, 2015. ja 2016. aastal aga Tõnu Kalvet.

Murutalu ja Kalvet kuulusid eestlaste koondisse, kes osales Soome riigi 100. aastapäeva puhul tänavu 17. –19. novembrini Soome Spordiinstituudis korraldatud soome-ugri malefestivalil ja mängis soomlaste, ungarlaste ja Venemaa soome-ugrilaste malekoondisega. Mõlemad osalesid ka sama festivali raames peetud välkmaleturniiril.

Malevõistlusi on RTK-l kavas korraldada edaspidigi.

Tõnu Kalvet

Täpsustav teade seoses veebruarikuiste rahvaalgatus-üritustega

2017-03-10T15:34:18+02:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel tänavusel iseseisvuspäeval Tallinna kesklinnas toimuma pidanud kõnekoosolek ja rahvaalgatusmarss leidsid mõlemad tõepoolest aset. Seda kokkulepitud ajal ja kohas (koosolek Tammsaare pargis, marss sealt Toompeale ja tagasi).

Laiem avalikkus ei tea kummastki eriti midagi aga sel põhjusel, et jutuksolevate ürituste korraldustoimkonna võtmekujud ei vaevunud vähemalt RTK kodulehele kummastki üritusest ülevaadet kirjutama. Seda sellele vaatamata, et praeguseks on Eesti Vabariigi tänavusest iseseisvuspäevast möödunud juba kaks (!) nädalat.

Millal ja kas üldse korraldustoimkonna võtmekujud võtavad vaevaks see ülevaade valmis teha, näitab juba tulevik.

Tõnu Kalvet

Ülevaade Rahvuslaste Tallinna Klubi III kiirmalemeistrivõistlustest

2016-12-07T12:43:32+02:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) kolmandad kiirmalemeistrivõistlused peeti 6. detsembril 2016. Teist aastat järjest oli võistluspaigaks Tallinna Tehnikakõrgkool.
Osales neli võistlejat. Mängiti turniirisüsteemis kaks ringi (igal osavõtjal ühes ringis valged, teises mustad malendid). Mõtlemisaeg oli 15 minutit kogu partiile + iga käigu eest kaks sekundit. Õigust mõistis vabariikliku kategooria malekohtunik Rein Ruus, kes on ühtlasi TTK maleõppejõud.
Mullust esikohta kaitses tulemuslikult Tõnu Kalvet, kogudes kuuest partiist 5,5 punkti. Ainsa viigi tegi tiitlikaitsja viimases voorus Feliks Saarevetiga, kui oli juba selge, et tiitlikaitsmist ei suutnuks ohustada isegi kaotus.
Teise koha võitis RTK kõrgeima kiirmale-ELO-ga (1873) liige Aavo Murutalu 4 punktiga. Kolmas oli Saarevet 2,5 punktiga, neljas aga Erich-Anton Erkmann 0 punktiga.
RTK kõige esimene kiirmalemeister, selle tiitli 2014. aastal võitnud ja mullu kolmandaks tulnud Ilmar Heido, ei saanud seekord osaleda tööülesannete tõttu. RTK ülejäänud liikmed jäid kõrvale enamasti emmal-kummal põhjusel: 1) male käib neile üle jõu, 2) nad ei pidanud vajalikuks ülemaailmsel Paul Kerese aastal Kerest malega mälestada. Võrdluseks: Erkmann sõitis just selleks võistluseks kohale koguni Rakverest (ja veel samal õhtul sinna ka tagasi), Saarevet on aga juba 83-aastane ja mängib ikka sama asjatundlikult ning innukalt kui paljud temast nooremad.
Tõnu Kalvet,
RTK kiirmalemeistrivõistluste korraldaja

Vaata tulemusi lähemalt

Rahvuslaste Tallinna Klubi 2016. a. kiirmalemeistrivõistlused
Nr	Nimi	1.	2.	3.	4.	Punkte	Koht
1.	Feliks Saarevet		0 0	0 ½	1 1	2½	III
2.	Aavo Murutalu	1 1		0 0	1 1	4	II
3.	Tõnu Kalvet	1 ½	1 1		1 1	5½	I
4.	Erich-Anton Erkmann	0 0	0 0	0 0		0	IV
Koostas: Rein Ruus

Rahvuslaste Tallinna Klubi teine kiirmalemeister selgunud

2016-04-17T23:01:06+03:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) teised kiirmalemeistrivõistlused peeti 15. detsembril 2015 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (lüh. TTK). Osales RTK maleparemik: mullune meister Ilmar Heido ning mullu 2-4. kohta jaganud Aavo Murutalu ja Tõnu Kalvet. Ainsana oli RTK parematest puudu Feliks Saarevet (eelmiste meistrivõistluste 2.-4.), kes eelistas maleturniirile Eesti Muinasteaduste Seltsi jõulupidu.

Mängiti kiirmalereeglite järgi, mõtlemisajaks oli 15 minutit igale mängijale + kaks sekundit iga käigu eest.

Heidole, Murutalule ja Kalvetile pakkus konkurentsi TTK maletšempion Vahur Samberk, kes oli ühtlasi turniiri peakohtunik. Abikohtunikuna tegutses TTK matemaatika- ja maleõppejõud Rein Ruus. Mõlemad olid RTK kiirmalemeistrivõistluste kohtunikeks ka eelmisel aastal. (Toona võisteldi Paul Kerese nimelises Tallinna Malemajas.)

Esikoha võitis Kalvet, kes alistas valgetega mängides Heido, mustadega aga Murutalu ja kogus kaks punkti. (Väljaspool arvestust võistelnud Samberkile kaotas Kalvet ajaga.) Murutalu võitis Heido ja ka Samberki, Heido omakorda Samberki. RTK-laste arvestuses saavutas 2. koha Murutalu (1 p.) ja 3. koha Heido (0 p.).

Kui võistlus läbi, andis meistrikandidaat Ruus kõigile võistlejatele simultaani ja võitis kõik neli partiid. Kõige visamat vastupanu osutas talle Heido, kel oli mõtlemisaja ületamishetkeks välja võideldud vähemalt võrdne seis, vahest koguni kerge paremus. Kõik simultaanipartiid kirjutati ka üles.

Kõige lõpuks anti pidulikult üle diplomid ja tehti kaks ühispilti – ühel koos mängijatega üks kohtunik, teisel teine.

Ruusi ettepanekul kandis Kalvet kui Eesti ainsa maleajalehe – „Eesti Maleelu” – peatoimetaja kogu turniiri ja simultaani ajal elavmaleriietust: oli must kuningas. Tegu oli ühega TTK üliõpilaste valmistatud elavmalekostüümidest. Neid kasutati elavmaleetenduses, millega tähistati tänavu sügisel TTK sajandat aastapäeva ja kasutatakse ka 2016. aastal, kui tähistatakse Kerese sajandat sünniaastapäeva.

TÕNU KALVET

Rahvuslaste Tallinna Klubi esimene kiirmalemeister selgunud

2016-04-17T22:51:19+03:00

22. detsembril 2014 peeti Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) 1. kiirmalemeistrivõistlused. Turniir toimus Tallinnas, Paul Kerese nimelises Malemajas, osales RTK seitse paremat maletajat. Esikoha võitis täiseduga Ilmar Heido – kogus turniirisüsteemis korraldatud jõuproovil kuuest voorust kuus punkti.

2.-4. kohta jagasid Aavo Murutalu, Feliks Saarevet (sünniaasta 1933!) ning Tõnu Kalvet 4 punktiga. Järgnesid: 5. Sander Laanemaa 2 p, 6. Erich-Anton Erkmann 1 p ja 7. Lauri Õun 0 p.

Võistluse kohtunikud olid Vahur Samberk ja Rein Ruus.

Rahvuslaste Tallinna Klubis peetakse malest lugu. Malet mängib hulga rohkem klubiliikmeid kui osales 22. detsembril toimunud turniiril. Samuti on klubi häälekandja – ajaleht „Rahvuslik Teataja” – kogu eesti keeleruumi AINUS ajaleht, mille igas numbris ilmub terve lehekülg malet. „Rahvusliku Teataja” peatoimetaja Tõnu Kalvet on ühtlasi ka Eesti ainsa maleajalehe – kord veerandaastas ilmuva „Eesti Maleelu” – peatoimetaja. Klubi malemeistrivõistluste käivitamine oligi tema mõte.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon, kelle tegevuses on väga suur osakaal harivatel ja arendavatel ettevõtmistel.

Tõnu Kalvet

RTK korraldas piketi Tartu Rahu järgse piiri toetuseks'

2016-04-16T15:03:31+03:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimus 10. detsembril 2012 kl. 12-14 Eesti Vabariigi välisministeeriumi ees pikett Tartu Rahu järgse riigipiiri toetuseks ja Eesti-Vene uut piiri taotleva seaduseelnõu vastu.

Osales mõnikümmend (ürituse kõrghetkel 48) inimest. Piketeerijad kandsid plakateid, mis tutvustasid kavandatava piirileppe kahjulikkust mitmest vaatenurgast.

10. detsember kui rahvusvaheline inimõigustepäev valiti piketi korralduspäevaks selleks, et juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule: Eesti Vabariigi (lüh. EV) küljest vägivaldselt, ebaseaduslikult eraldatud aladelt pärit või seal praegugi elavate õigusjärgsete EV kodanike inimõigusi rikub nii Vene Föderatsiooni kui ka EV valitsus.

RTK liige Valdo Paddar teatas piketil jahmatava fakti: Eesti-Vene uue piirileppe jõustudes saaks Eesti Vabariigist esimene riik, kes Teise maailmasõja järgsel ajal on loovutanud osa oma territooriumist vabatahtlikult.

Piketeerijad vastasid meeleldi nii asjasthuvitatud möödakäijate kui ka kohaletulnud ajakirjanike asjaomastele küsimustele. Levitati ka RTK häälekandjat – ajalehte „Rahvuslik Teataja“.

Lisaks RTK tegev- ja toetajaliikmeile osales piketil inimesi veel Tartust ja mujaltki Eestist. Lehvis ka setude lipp. Seda hoidis petserimaalasi esindav Lembit Lennuk.

RTK on korraldanud Tartu Rahu toetuseks üritusi varemgi ja kajastanud seda ka „Rahvusliku Teataja“ veergudel.

TÕNU KALVET

'Rahvuslaste Tallinna Klubi esindus osales Sinimägede lahingu aastapäevaüritusel

2016-04-16T14:52:52+03:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) liikmetest ja toetajatest koosnev paarikümneliikmeline esindus osales Sinimägede lahingu 68. aastapäeva mälestuseks 28. juulil 2012 Grenaderimäel korraldatud üritusel.

RTK nimel pani Sinimägede memoriaalile pärja RTK liige Heiki Treier koos poeg Tauriga.

Kui 2010. ja 2011. aastal sõitis RTK esindus Sinimägede-üritusele eraldi bussis, siis tänavu sõideti Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslaste ühenduse renditud bussiga. Retke juhtis IRL-i rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe, kes pidas üritusel tänavugi kõne ja juhtis seal tähelepanu sellele, et mullu Sinimägedes antud lubadus – riiklikult tunnustada vabadusvõitlejaid – sai tänavu veebruaris täidetud.

RTK häälekandjaks oleval ajalehel „Rahvuslik Teataja” oli seekordse Sinimägede-ürituse osavõtjate hulgas märkimisväärne menu.

Tõnu Kalvet

'Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval nõuti rahvaalgatuse taastamist

2016-04-16T14:32:04+03:00

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 2011. aasta 20. augusti keskpäeval Tallinna kesklinnas kõnekoosoleku ja rongkäigu, nõudes rahvaalgatuse taastamist Eesti Vabariigi (lüh. EV) seadustes.

EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul Tammsaare pargis peetud kõnekoosolekul said sõna nii RTK liikmed kui ka külalised. Lisaks rahvaalgatuse taastamise vajadusele räägiti veel iseseisvusest, vabadusest, vaimsusest, Eesti seisundist nii varem kui ka kaasajal, aga ka sellest, kuidas tegutseda kriisist haaratud Euroopas edasi, et lootust mitte kaotada ja oma eesmärgid ikkagi saavutada.

Esimeseks sõnasaajaks oli RTK liige, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar. „Okupatsioon, mis toetus relvaabile, jõhkrusele ja seadusetusele, võõrvõimule ja kollaborantidele, on tõesti selleks korraks läbi. Kas aga õnneks? Okupatsioon ei ole lõppenud! 5,2% Eesti Vabariigi territooriumi osas kestab see edasi, selles suhtes saame me veel ka täna pidada Eestit Jakobi ja Wilhelmi [= muinasjutukirjanikest vendade Grimmide. – Toim.] „Okasroosikeseks“, kelle näppu torkest on saanud kaugelt kauemaks petuuni, mille Eurokettas viisnurgakesed meenutavad meile aegu, mis koletuna paistsid pelgalt ühe viisnurga abil,” ütles Paddar.

RTK liige Hannes Vanaküla rõhutas vajadust säilitada oma rahvuslik vaimsus ka Euroopa Liidu (lüh. EL-i) pealesurutava multi-kulti-vaimsuse propaganda tingimustes ning ütles julgustuseks, et see ülesanne olevat kardetust hulga kergem, kuna EL olevat praegu juba kaunis nõrgaks jäänud. EL-i nõrkuse põhjus on H. Vanaküla hinnangul selles, et EL kui loomuvastaselt käituja ei saa tuge looduselt.

RTK rajaja, tuntud iseseisvuslane Jaan Hatto meenutas aega, mil rahvaalgatus oli EV-s seadustatud lausa põhiseaduse tasandil. Hatto teatel oli 1920. aasta EV põhiseaduses olemas eraldi rahvaalgatust käsitlev paragrahv (nr. 31). Seal oli öeldud järgmist: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletuse korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu.”

Hatto ütles, et tänapäeval on EV põhiseaduses tõsine vastuolu: praeguse põhiseaduse 56. paragrahvi 2. lõike järgi teostab rahvas kõrgeimat võimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada.

RTK liige, teenekas vastupanuvõitleja Kalju Mätik toonitas vajadust nimetada asju nende õige nimega ning tunda hästi oma minevikku. Vaid siis on rahvuslastel, üldse tervel ühiskonnal edulootust.

Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Rein Koch tuletas koosolekulistele meelde, kuidas eesti rahvas pani juba ammu enne EV sündi eestlusele nii tugeva aluse, et suutis soodsa hetke saabudes oma ajaloolise iseseisvumisvõimaluse ära kasutada. Koch väljendas muret asjaolu üle, et „laulva revolutsiooni” päevil tagasivõidetud iseseisvus mängiti selliste tegelaste kätte, kellele pole eesti rahvuse hea käekäik üldsegi kõige olulisem.

RTK liige Tõnu Kalvet juhtis tähelepanu ühele huvitavale asjaolule: EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistades kiputakse pahatihti „ära unustama”, et EV pole juba seitse aastat iseseisev. Uut iseseisvusaega jätkus Kalveti sõnul Eestile veidi vähem kui kolmteist aastat – 1991. aasta augustist kuni 2004. aasta 1. maini, s.t. päevani, mil EV liitus EL-iga. (EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud.) EV uut taasiseseisvumist on Kalveti kinnitusel kõige parem ja ühtlasi ka kõige tõhusam lähemale tuua seeläbi, et haritakse nii iseennast kui ka oma sõpru-tuttavaid ning ollakse samal ajal aktiivsed, ilmutatakse algatusvõimet.

Tund aega kestnud kõnekoosoleku lõppedes sammuti trummipõrina saatel ning riigilippe ja asjaomaseid loosungeid kandes rongkäigus Toompeale. Marss lõpetati EV parlamendihoone ees. Vahetult pärast marsi lõppu anti lühike intervjuu telejaamale TV3.

RTK korraldas rahvaalgatuse taastamist nõudva koosoleku ja Toompea-rongkäigu ka 2011. aasta 24. veebruaril. Toonane kõnekoosolek peeti Tallinna kesklinnas Musumäel.

Rahvaalgatuse taastamist nõudvaid ja rahvaalgatuse sisu tutvustavaid ettevõtmisi kavatseb RTK korraldada edaspidigi.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusliikluse taastamist.

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab 20. augustil kõnekoosoleku ja marsi

2016-04-16T14:31:33+03:00

Laupäeval, 20. augustil 2011 kell 12.00 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis kõnekoosolek.

Koosolekul räägitakse sellest, kui suur väärtus on riiklik iseolemine ja juhitakse tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariik pole juba peaaegu seitse ja pool aastat iseseisev. Nimelt kaotas EV oma iseseisvuse 1. mail 2004, kui astus Euroopa Liitu. EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud ja Eesti võimuritel pole Brüsselist tulevate, Eesti ühiskonnaellu sekkuvate korralduste tühistamiseks jõudu ega tahtmistki.

Kõnekoosolek algab kl. 12, kestab ühe tunni ja päädib rongkäiguga Toompeale, millega nõutakse rahvaalgatuse kehtestamist, nagu see oli seadustatud EV 1920. põhiseaduses. Praeguse põhiseaduse § 56 lg. 2 järgi teostab rahvas kõrgemat riigivõimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada. See on vastuolus põhiseadusega.

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusriikluse taastamist.

Lähem teave:

Hannes Vanaküla (tel.: 51 37 196)

Jaan Hatto (tel.: 51 90 33 74)

Rahvuslaste Tallinna Klubi - Klubi

„Rahvusliku Teataja” 103. numbri impressumis nimetatakse lehe toimetajat kangelaseks

Rahvuslaste Tallinna Klubil uus kiirmalemeister

Rahvuslaste Tallinna Klubi IV kiirmale-MV

1

2

3

4

Punkte

Koht

Täpsustav teade seoses veebruarikuiste rahvaalgatus-üritustega

Ülevaade Rahvuslaste Tallinna Klubi III kiirmalemeistrivõistlustest

Rahvuslaste Tallinna Klubi teine kiirmalemeister selgunud

Rahvuslaste Tallinna Klubi esimene kiirmalemeister selgunud

RTK korraldas piketi Tartu Rahu järgse piiri toetuseks'

'Rahvuslaste Tallinna Klubi esindus osales Sinimägede lahingu aastapäevaüritusel

'Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval nõuti rahvaalgatuse taastamist

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab 20. augustil kõnekoosoleku ja marsi